Jerevani tegevusplaan (Yerevan Pathway) on riikide ühine vastus esimesele üleilmsele ülevaatele, mis näitab, et 2022. aastal vastu võetud Kunmingi-Montreali elurikkuse raamistiku eesmärkide täitmine on seni olnud selgelt ebapiisav. Ülevaate aluseks olnud ja riiklike aruannete põhjal koostatud raport „State of Biodiversity Action“ näitab, et praeguse tempoga ei jõua maailm raamistiku 23 elurikkuse eesmärkidest enamust 2030. aastaks täita.
Raporti kohaselt on ligi 90% riikidest võtnud riiklikult üle üleilmse raamistiku elurikkuse eesmärgid, kuid see pole viinud tegudeni: riikide tasemel edenevad vähem kui pooled eesmärkidest ajakava kohaselt. Murettekitavalt vähe on saavutatud loodust kahjustavate tegevuste toetuste vähendamisel, erasektori rahastuse kaasamisel ning elurikkusega arvestamisega majandusotsustes. Samuti ei ole piisavalt edenenud eesmärk võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30% maismaast ja merest.
Jerevani tegevusplaan on kokkulepe elurikkuse raamistiku ajakavas püsimiseks: aastaks 2030 tuleb rohkem saavutada loodust kahjustavate tegevuste toetuste vähendamisel, suurendada arenguriikidele elurikkuse hoidmiseks antavat rahalist, teaduslikku ja tehnilist tuge, siduda riikide eelarved ja majandusotsused elurikkuse eesmärkidega ning tugevdada eesmärkide täitmise seiret ja aruandlust. Tegevusplaani sõnum on, et lubadused tuleb teoks teha.
Sõnavõtuga konverentsi kõrgetasemelisel osal esinenud Kliimaministeeriumi asekantsler Kadri Land rõhutas, et elurikkuse kaitse vajab praktilist ja tulemustele suunatud lähenemist, kus ressursid suunatakse sinna, kus mõju on suurim. „Elurikkusega tuleb arvestada kõigis valdkondades, teadus peab olema otsuste keskmes ning avaliku raha kõrval on vaja ka erasektori ja finantsasutuste suuremat panust,“ ütles Land. „Jerevanis jõudsid riigid ühisele arusaamale, et elurikkuse kao peatamiseks ei piisa lubadustest, vaja on tegusid, mille tulemust saab mõõta,“ lisas ta.
Globaalse raporti järeldused on olulised ka Eesti jaoks. Elurikkuse säilimine ei sõltu üksnes looduskaitsemeetmetest, vaid ka sellest, kuidas korraldatakse põllumajandust, metsandust, kalandust, ettevõtlust, taristut ja planeeritakse maakasutust ning milliseid tegevusi riiklikult toetatakse. Eestis on üheks oluliseks sammuks looduse taastamise kava koostamine, millega kavandatakse tegevusi elupaikade seisundi parandamiseks, liikide elutingimuste taastamiseks ning looduse taastamise pikaajalise rahastuse tagamiseks.
Kõige rohkem vaieldi konverentsil loodushoiu rahastusskeemide üle ja läbirääkimised venisid ööpäeva võrra pikemaks. Riigid leppisid kokku, et loodust kahjustavaid toetusi tuleb vähendada senisest kiiremini. Eesmärk on, et 2030. aastaks oleksid need vähemalt 500 miljardi dollari võrra aastas väiksemad.
Eesti jaoks tähendab see muuhulgas vajadust hinnata seniste toetuste ja investeeringute mõju elurikkusele ning suunata olemasolevaid rahastusvõimalusi senisest tulemuslikumalt looduse hoidmiseks ja taastamiseks. Oluline ei ole üksnes uute rahaliste vahendite leidmine, vaid ka see, et avaliku sektori rahastamisotsused toetaksid elurikkuse eesmärkide saavutamist ega töötaks neile vastu.
Konverentsi jooksul teatati kokku ligi 2 miljardi dollari ulatuses uutest elurikkuse rahastamise lubadustest arengumaadele. Suurimad neist on 560 miljonit dollarit Ülemaailmse Keskkonnafondi (Global Environment Facility) kaudu, 500 miljonit dollarit liikide taastamise algatuse Species Recovery Alliance kaudu ning üle 330 miljoni dollari erakapitali kaasava fondi Value Nature Fund kaudu.
Konverentsil võeti muuhulgas vastu otsused kaitsealade, , looduslike liikide jätkusuutliku kasutuse, võõrliikide, saarte ning mere- ja rannikuelustiku, elurikkuse ja tervise seoste ning sünteetilise bioloogia kohta. Kliima ja elurikkuse otsusega lepiti kokku vabatahtlikud juhised looduspõhiste lahenduste laiemaks kasutamiseks kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Põlisrahvaste rolli ja õiguste tugevdamiseks kinnitati nende kaasamise põhimõtted.
Järgmine ÜRO elurikkuse konverents COP18 toimub 2028. aastal Ecuadori pealinnas Quitos, kui eesmärkide täitmiseks jääb veel kaks aastat.
