Seaduse muudatus võimaldaks edaspidi püügivõimalusi jagada püügiruutude kaupa. Nii saab kalu püüda vastavalt varude tegelikule olukorrale ning täpsemalt määrata püüniste paigutamise kohti.
Praegu kehtestatakse merel püügivõimalused vaid maakondade vahel, kuid merel ei ole maakondade vahelisi piire, mistõttu ei olnud täpselt selge püüniste jaotus. Muudatusega on võimalik püüniste asetust ühtlasemalt jaotada ning samas vähendatakse püügisurvet rannikumere kaladele, näiteks räimele, ahvenale, kohale ja haugile.
Teistsugune võimalus tekib ka räime püügivõimaluse jagamisele. Kaluritel tekib võimalus püügiõigusi omavahel vahetada vastavalt ajaloolisele püügiõigusele. Ehk need ettevõtjad, kes on huvitatud räime püüdmisest Läänemere avaosas, saaksid võõrandada oma ajaloolise püügiõiguse Liivi lahel ja soetada püügiõiguse Läänemere avaosas ning vastupidi. Seni liideti Läänemere avaosa ja Liivi lahe püügivõimalused kokku ja jagati need kalurite vahel proportsionaalselt.
Kolmas oluline uuendus muudab lihtsamaks ka kalapüügiga seotud andmete esitamise. Kalandusega tegelev ettevõtja saab edaspidi kalapüügiga seotud andmed, teated ja taotlused esitada elektrooniliselt digitaalallkirjastatult.
Lisaks karmistub kontroll püügilaevade üle. Euroopas on suureks probleemiks ülepüük ning kalalaevade mootori võimsusel on selles oluline roll. Seetõttu tuleb uute kalalaevade registrisse kandmisel või olemasolevate laevade peajõuseadmete vahetamisel mootorid sertifitseerida. Juba registris olevate laevade mootori võimsust tõendavat dokumenti esitama ei pea.
Seadusega täpsustatakse ka nõuet, mille kohaselt peab merel kutselisel kalapüügil kasutama üksnes kalalaevade registrisse kantud laeva või paati. Muid alused kalapüügil kasutada ei või.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]