Akste looduskaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu eesmärk on kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, uurimine ja tutvustamine. Kaitstavateks liikideks on laanekuklane, limatünnik ja roomav öövilge. Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud rahvaürituste korraldamine, sest külastamisega kaasnenud tallamine on ületanud eluslooduse koormustaluvuse.
Akste looduskaitseala pindala on 188,7 hektarit, millest riigimaad on 171,3 hektarit ja eramaad 17,4 hektarit. Kaitseala pindala võrreldes varasema kaitse-eeskirjaga ei muutunud.
Luidja maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut, säilitada selle puistu elustiku mitmekesisust ning kaitsta selliseid elupaigatüüpe nagu näiteks püsitaimestikuga liivarannad, valged ja hallid luited, metsastunud luited, jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud. Sihtkaitsevööndi kaitsekord on vajalik liivaluidetel kasvava sanglepapuistu ja teiste nõrga taluvuskoormusega koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi re¾iim tagab puistu säilimise ning võimaldab teostada kaitseks vajalikke töid.
Kaitseala kuulub ühte sihtkaitsevööndisse, sest kaitsekord on kogu kaitsealal sarnane ning puudub vajadus kaitseala jaotamiseks erinevateks vöönditeks.
Luidja kaitseala pindala on 67,5 ha ning eramaid kaitsealale ei jää.
Luidja kaitseala puhul on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal.
Luidja maastikukaitseala on alguse saanud aastatel 1904-1908 metsaülem Karl Ahrensi eestvõttel tuiskliiva kinnistamiseks istutatud sanglepikust, mis on kaitse all alates 1962. aastast. Sajandi jooksul on kunagisest kultuurpuistust kujunenud elustikuliselt mitmekesine ja huvitav loodusilmeline mets. Lisainfo:
Kadri Kiilu
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
799 0908 Andres Miller
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
469 4299 Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
[email protected](18.11.2010)
Akste looduskaitseala pindala on 188,7 hektarit, millest riigimaad on 171,3 hektarit ja eramaad 17,4 hektarit. Kaitseala pindala võrreldes varasema kaitse-eeskirjaga ei muutunud.
Luidja maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut, säilitada selle puistu elustiku mitmekesisust ning kaitsta selliseid elupaigatüüpe nagu näiteks püsitaimestikuga liivarannad, valged ja hallid luited, metsastunud luited, jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud. Sihtkaitsevööndi kaitsekord on vajalik liivaluidetel kasvava sanglepapuistu ja teiste nõrga taluvuskoormusega koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi re¾iim tagab puistu säilimise ning võimaldab teostada kaitseks vajalikke töid.
Kaitseala kuulub ühte sihtkaitsevööndisse, sest kaitsekord on kogu kaitsealal sarnane ning puudub vajadus kaitseala jaotamiseks erinevateks vöönditeks.
Luidja kaitseala pindala on 67,5 ha ning eramaid kaitsealale ei jää.
Luidja kaitseala puhul on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal.
Luidja maastikukaitseala on alguse saanud aastatel 1904-1908 metsaülem Karl Ahrensi eestvõttel tuiskliiva kinnistamiseks istutatud sanglepikust, mis on kaitse all alates 1962. aastast. Sajandi jooksul on kunagisest kultuurpuistust kujunenud elustikuliselt mitmekesine ja huvitav loodusilmeline mets. Lisainfo:
Kadri Kiilu
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
799 0908 Andres Miller
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
469 4299 Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
[email protected](18.11.2010)
