“Praeguse prognoosi järgi laekub tänavu CO2 kvoodioksjonitelt 17-18 miljonit eurot, millest pool läheb üldise reegli kohaselt riigieelarve tuludesse ning pool sihtotstarbeliselt keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Sel aastal oleme toetatavaks roheprojektiks valinud kortermajade energiasäästlikuks muutmise, mis mõjub ühtviisi hästi nii tarbija rahakotile kui ümbritsevale keskkonnale,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood algas 1. jaanuaril 2013. aastal ja lõpeb 30. novembril 2020. Kokku laekub oksjonitelt Eesti riigile hinnanguliselt 280 miljonit eurot, millest pool tuleb kasutada keskkonna hüvanguks.
“Lisaks Euroopa CO2 oksjonitele on Eesti kõvasti kasu saanud rahvusvaheliste kvootide ehk AAUde müügist. Kokku oleme erinevate riikide ja ettevõtetega sõlminud 22 lepingut, millega oleme teeninud ligikaudu 390 miljonit eurot. Suvise seisuga on 230 miljonit sellest rahast juba reaalselt projektidesse investeeritud,” rääkis keskkonnaminister.
Näiteks rekonstrueeritakse Austriaga sõlmitud lepingu raames välisvalgustuse süsteemid seitsmes Eesti keskmise suurusega linnas – Kuressaares, Valgas, Võrus, Haapsalus, Jõhvis, Keilas ja Paides. Tänu Austriale saavad üle Eesti teoks ka üle 60 soojamajandusprojekt, muu hulgas ehitatakse 5 moodsat koostootmisjaama, tehakse korda katlamaju ja küttetrasse.
“Üheks kõige suuremaks ja olulisemaks lepinguks on Hispaaniaga sõlmitud kokkulepe, mis toob Tallinnasse järgmise aasta lõpuks keskkonnasõbralikud kaasaegsed trammid. Tramme on kokku 16 ja need hakkavad reisijaid rõõmustama liinil number 4. Tänu Hispaaniaga tehtud tehingutele on meie ühistransport juba märkimisväärse värskenduse saanud: Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal sõidavad 110 uut säästlikku bussi ning Pärnus ja Narvas on liinidel 7 maagaasibussi,” selgitas Keit Pentus-Rosimannus.
Lisaks on lepingud sõlmitud Luksemburgiga korterelamute renoveerimise ja eramajade energialahenduste toetamise osas, Mitsubishiga elektriautode programmi elluviimiseks ning mitme Jaapani konglomeraadiga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimiseks.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2910, 5303 6253
[email protected]
(19.09.2013)
Enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood algas 1. jaanuaril 2013. aastal ja lõpeb 30. novembril 2020. Kokku laekub oksjonitelt Eesti riigile hinnanguliselt 280 miljonit eurot, millest pool tuleb kasutada keskkonna hüvanguks.
“Lisaks Euroopa CO2 oksjonitele on Eesti kõvasti kasu saanud rahvusvaheliste kvootide ehk AAUde müügist. Kokku oleme erinevate riikide ja ettevõtetega sõlminud 22 lepingut, millega oleme teeninud ligikaudu 390 miljonit eurot. Suvise seisuga on 230 miljonit sellest rahast juba reaalselt projektidesse investeeritud,” rääkis keskkonnaminister.
Näiteks rekonstrueeritakse Austriaga sõlmitud lepingu raames välisvalgustuse süsteemid seitsmes Eesti keskmise suurusega linnas – Kuressaares, Valgas, Võrus, Haapsalus, Jõhvis, Keilas ja Paides. Tänu Austriale saavad üle Eesti teoks ka üle 60 soojamajandusprojekt, muu hulgas ehitatakse 5 moodsat koostootmisjaama, tehakse korda katlamaju ja küttetrasse.
“Üheks kõige suuremaks ja olulisemaks lepinguks on Hispaaniaga sõlmitud kokkulepe, mis toob Tallinnasse järgmise aasta lõpuks keskkonnasõbralikud kaasaegsed trammid. Tramme on kokku 16 ja need hakkavad reisijaid rõõmustama liinil number 4. Tänu Hispaaniaga tehtud tehingutele on meie ühistransport juba märkimisväärse värskenduse saanud: Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal sõidavad 110 uut säästlikku bussi ning Pärnus ja Narvas on liinidel 7 maagaasibussi,” selgitas Keit Pentus-Rosimannus.
Lisaks on lepingud sõlmitud Luksemburgiga korterelamute renoveerimise ja eramajade energialahenduste toetamise osas, Mitsubishiga elektriautode programmi elluviimiseks ning mitme Jaapani konglomeraadiga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimiseks.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2910, 5303 6253
[email protected]
(19.09.2013)
