Seaduse muutmise eesmärk on muuta riigi poolt maaga tehtavad tehingud läbipaistvamaks. „Senine looduskaitsepiirangutega maade tasaarvestamise kord on tekitanud palju küsimusi, samuti on küsitavusi maaomanike võrdse kohtlemise tagamise osas. Selleks lõpetame riigimaade müügil looduskaitseliste maadega tasaarveldamise. See tähendab seda, et edaspidi omandab riik oluliste looduskaitseliste piirangutega kinnistuid vaid ostu-ja müügitehingute kaudu ja raha eest,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Pärast tasaarvestamise kaotamist ei sõltu looduskaitsepiirangutega kinnistu eest hüvitise saamise kiirus sellest, kas maaomanikul on võimalus või soov osaleda riigi kinnisvaraoksjonil ning omandamiseks esitatud avaldused lahendatakse nende laekumise järjekorras.
Lisaks tasaarvelduse lõpetamisele muutuvad ka looduskaitsepiirangutega maa tagasiostmise alused senisest õiglasemaks. Eelnõu muudatusega ei ole riik kohustatud omandama looduskaitseliste piirangutega maad juhul, kui maa on soetatud koos looduskaitseliste piirangutega. „Kui loodusväärtus on avastatud pärast seda, kui omanik endale maa ostis, on igati põhjendatud, et riik vajadusel kaitsealuse maa tagasi ostab. Samas, kui ettevõte või inimene on maa ostnud teades, et see on looduskaitse all, ei pea ma maksumaksja raha eest maa väljaostmist kuidagi õigustatuks. Kõigile avalikult teada olnud piirangutega maa ostmine on olnud omaniku teadlik valik ning maksumaksja seda kinni maksma ei pea,“ märkis Pentus-Rosimannus.
Keskkonnaministri sõnul kiirendab seadusemuudatus oluliselt maade tagasiostmise ootejärjekorda nende maaomanike osas, kelle kinnisasjale on piirangud kehtestatud pärast maatüki omandamist. Lisainfo:Brita MerisaluKeskkonnaministeeriumi pressiesindaja626 2908, 527 6851[email protected]
Pärast tasaarvestamise kaotamist ei sõltu looduskaitsepiirangutega kinnistu eest hüvitise saamise kiirus sellest, kas maaomanikul on võimalus või soov osaleda riigi kinnisvaraoksjonil ning omandamiseks esitatud avaldused lahendatakse nende laekumise järjekorras.
Lisaks tasaarvelduse lõpetamisele muutuvad ka looduskaitsepiirangutega maa tagasiostmise alused senisest õiglasemaks. Eelnõu muudatusega ei ole riik kohustatud omandama looduskaitseliste piirangutega maad juhul, kui maa on soetatud koos looduskaitseliste piirangutega. „Kui loodusväärtus on avastatud pärast seda, kui omanik endale maa ostis, on igati põhjendatud, et riik vajadusel kaitsealuse maa tagasi ostab. Samas, kui ettevõte või inimene on maa ostnud teades, et see on looduskaitse all, ei pea ma maksumaksja raha eest maa väljaostmist kuidagi õigustatuks. Kõigile avalikult teada olnud piirangutega maa ostmine on olnud omaniku teadlik valik ning maksumaksja seda kinni maksma ei pea,“ märkis Pentus-Rosimannus.
Keskkonnaministri sõnul kiirendab seadusemuudatus oluliselt maade tagasiostmise ootejärjekorda nende maaomanike osas, kelle kinnisasjale on piirangud kehtestatud pärast maatüki omandamist. Lisainfo:Brita MerisaluKeskkonnaministeeriumi pressiesindaja626 2908, 527 6851[email protected]
