Valmimas on uus metsanduse arengukava

Arengukava koostamise nõue tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Ka kaotab 2010. aastal kehtivuse eelmine, Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukava.

Metsanduse arengukava koostamisega seotud küsimustele vastab Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.

Miks on vaja koostada metsanduse arengukava?

Metsanduse arengukava on vaja metsa kui taastuva loodusvara kasutamise suunamiseks. Kava seab sihid selleks, et Eesti metsad oleksid tootlikud ja elujõulised ning nende kasutamine toimuks mitmekülgselt ja tõhusalt. Kava ülesanne on suurendada ka metsasektori nähtavust ühiskonnas, sest metsasektori olulisust riigi majanduses ja sotsiaalvaldkonnas ei teadvustata sageli piisavalt, kuigi metsandus on töötleva tööstuse üks põhivaldkondi, tasakaalustades meie väliskaubanduse bilanssi ja andes paljudele tööd.

Eelmine metsanduse arengukava aitas lahendada mitmeid olulisi probleeme. Oluliselt paranes metsade kaitse ja riigipoolne metsanduse korraldus, praktiliselt olematuks on muutunud metsavargused ja muu illegaalne tegevus metsades. Samuti on kasvanud erametsaomanike teadlikkus metsaga ümberkäimisest – see aitab tagada metsade korrashoiu, uuenemise ja seega kogu valdkonna jätkusuutlikkuse.

Millised on peamised probleemid?
Eesti metsandus seisab silmitsi mitmete probleemidega. Näiteks on metsasektori pakutavate võimaluste – toota tulu kodumaisest taastuvast toorainest ja pakkuda tööhõivet – ärakasutamist takistavad tegurid seotud maksude ja autotranspordiga. Metsaressursi vähene kasutamine on toonud kaasa toormepuuduse, mis omakorda on põhjustanud tootmismahtude vähenemise. Takistavate teguritena märgivad metsamehed ka erametsaomanike vähest ühistegevust, erametsaomanike ebasoodsat maksukoormust, piiranguid raskeveokitega puidu veol ja jätkuvalt riigi omandis olevate metsamaade kasutusest väljasolekut.

Eesti metsad vananevad – nii kinnitab statistiline metsainventeerimine. Metsade vananemist soodustab vähenev raiete maht erametsades. Viimase kümnendi keskmine raiemaht on küündinud kolmveerandini jätkusuutliku kasutamise määrast. Puuduva tooraine importisid metsatööstusettevõtted peamiselt Venemaalt ja Lätist. Metsaomanikele tähendas see teenimata tulu, riigile saamata jäävaid makse.

Metsade vanuselist struktuuri ja tooraine kättesaadavust mõjutab erametsaomanike käitumine – ebasoodsad maksutingimused ei kutsu üksikisikutest metsaomanikke metsi majandama. Pigem vastupidi. Metsaomanike aktiivsust on maksusoodustustega arvestatavalt suurendanud Soome. Ka massipiirangud puidutranspordile e 1 m³ puidu transportimise kulu tööstusesse või sadamasse mõjutab otseselt metsamajanduse tasuvust, seda eriti Lõuna-Eestis.

Kes kava koostavad?

Kuna mitmete metsanduse arengu “pudelikaelte” algpõhjused peituvad väljaspool metsasektorit, on arengukava kava koostajate ring lai. Koostamist koordineerib Keskkonnaministeerium, kaasatud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium.

Metsanduse arengukava koostamise juhtimiseks moodustas keskkonnaminister komisjoni, mille ülesanne on koordineerida MAKi koostamiseks moodustatavate töörühmade tööd ja MAKi eelnõu koostamist.

Komisjoni esimees:
Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kt.

Liikmed:
Marku Lamp – Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja;
Rein Ratas – Riigikogu keskkonnakomisjoni liige;
Külvi Noor – Riigikantselei strateegiabüroo nõunik;
Henno Nurmsalu – Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja;
Karel Lember – Majandus -ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna majandusanalüüsi talituse peaspetsialist;
Kalle Toom – Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja;
Aigar Kallas – Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees;
Ants Varblane – Eesti Erametsaliidu tegevjuht;
Kaupo Kohv – Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige;
Mati Polli – Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige;
Paavo Kaimre – Eesti Maaülikooli metsandus ja maaehitusinstituudi direktor.

Kava koostab kolm Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhitud töögruppi, kuhu on kaasatud eksperdid, ametnikud, looduskaitse, metsatööstuse ja maaomanike (erametsaomanike) esindajad:

• Töögrupp 1 – “Metsanduse majanduslik elujõulisus“ (metsaressursi olem, seisund ja jätkusuutlik kasutamine);
• Töögrupp 2 – „Metsade loodusliku mitmekesisuse tagamine“ (metsa bioloogilise mitmekesisuse ja metsa kaitsefunktsioonide säilitamine ning suurendamine );
• Töögrupp 3 – „Inimene ja mets – teadmised ja teadlikkus“ (metsanduse konkurentsivõime säilitamine, metsamaa mitmekülgse kasutamise soodustamine, metsandusliku teabekorralduse tõhustamine, met sandusharidus, uurimistöö innovatsiooni soodustamiseks metsasektoris).

Missugused on uue arengukava sarnasused ja erinevused võrreldes eelmise kavaga?

Samaks on jäänud peamised lahendust vajavad metsanduse probleemid. Samuti toimub samaaegselt kava koostamisega keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Seekord on aga teisiti see, et koostame põhjaliku puidukasutuse prognoosi. Hinnatakse kõiki puiduallikad: tüvepuit; raiejäätmed, kännud; puitne biomass väljastpoolt metsa (nt elektriliinidelt, kraavidelt jmt); tööstuse “puidujäätmed”.

Metsast pärineva puidu puhul arvutatakse kolm võimalikku stsenaariumi:

• süsiniku aktiivne sidumine puitu ja puidutoodetesse;
• mõõdukas puidukasutus ehk hetkeolukord;
• jätkub vähenev puidukasutus ehk metsaomanike vähenev majanduslik aktiivsus.

Milles on huvigrupid senini ühisel nõul?

Kõik on ühel meelel selles, et metsade mitmekesisuse ja suurima mittekahaneva kasutuse tagamiseks peab metsas leiduma kõigi vanuseastme puistuid – alates noorendikest kuni küpse metsani. See tähendab, et metsi tuleb uuendada ning otstarbekas on kasutada metsa võimet puitu kasvatada.

Samuti on selge, et viivitamatult tuleb rakendada kaitsemeetmeid metsades, kus looduslikku mitmekesisus on ohus. Ka on üksmeel selles, et metsade kaitse korraldamisel arvestatakse kõigi metsade kaitse olemasolevate ja potentsiaalsete piirangutega (Natura 2000, kõrge looduskaitselise väärtusega metsad, looduskaitseseadusest tulenevad piirangud).

Missugused on huvigruppide erimeelsused?

Umbes kolmandik Eesti metsamaast on rangemate või leebemate majanduspiirangutega. Lisaks on veel ka üldised piirangud nt raievanustele ja lageraielankide suurustele kõikides metsades. Ühelt poolt on arvamus veelgi suurendada rangelt kaitstava metsamaa pindalat suure loodusväärtusega metsade ning viljakamate kasvukohatüüpidega metsatüpoloogilise esinduslikkuse saavutamiseks. Aga on ka tõdetud, et mitte kõik rangelt kaitstavad metsad pole kõrge kaitseväärtusega.

Teisalt arvatakse, et võrreldes varasemate aastasadadega on metsamaa pindala kui elupaik kaks korda suurenenud, mistõttu jääb metsadesse rohkelt surnud puitu. Liigirikkus on majandatavates metsades kohati suurem kui kaitstavates metsades, kaitsepiirangutega metsi on kuluefektiivsem juba mitte raiuda ning kõige ohustatum liik võib olla maal elav inimene, kellel piiratakse traditsioonilist tegevust.

Mida uus metsanduse arengukava ei tohi teha?

Luua uusi piiranguid ja bürokraatiat.

Keskkonnaministeerium esitab metsanduse arengukava eelnõu Vabariigi Valitsusele 2010. aasta septembris. Vaata lisaks

http://www.envir.ee/1095031.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.

Küsitles Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik