Valmis riigikantselei, keskkonnaministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring, mille eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajanduslikku mõju. Mõjuanalüüs annab alusandmed, mis võimaldavad Eestil paremini oma seisukohti läbirääkimisteks kujundada.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul võimaldavad uuringu tulemused paremini mõista, milliseid sektoreid ja piirkondi kliimapoliitika võimalik karmistamine kõige tugevamalt mõjutab ning nii saab nende mõjude leevendamisega aegsasti tegelema asuda. „Hetkel pole veel teada, millise kliima- ja energiapoliitika paketiga Euroopa Komisjon juulis välja tuleb, kuid uuringus analüüsitud kolm stsenaariumi on aluseks meie läbirääkimiste positsiooni kujundamisel. Kliimaeesmärkide saavutamine on Eesti jaoks kahtlemata oluline, kuid arvestada tuleb ka majanduslike mõjudega. Tähtis on saavutada tasakaal loodushoiu, kliimaeesmärkide ja majanduse, sealhulgas sotsiaalmajandusliku vaatepunkti vahel,“ lausus Mölder.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on uuringu tulemusi käsitledes oluline arvestada, et need tuginevad prognoosidele. „Uuringu stsenaariumite ja eelduste valikul lähtuti teadaolevast infost. Tegelikud muudatusettepanekud selguvad aga pärast Euroopa Komisjoni 55-paketi avaldamist, misjärel asuvad Euroopa Liidu liikmesriigid nende üle läbi rääkima. Samuti tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada, et ettevõtted on tegelikult juba mõneti ka kliimapoliitika karmistamiseks valmistumas. Uuringus võeti lähteandmeteks 2019. aasta andmed, mille tõttu ettevõtete värskeimad plaanid ei pruugi uuringu tulemustes kajastuda. Samuti ei ole uuringus arvesse võetud investeeringuid, mida riik kavandab järgnevatel aastatel eeskätt Ida-Virumaale, olgu selleks Euroopa Liidu taasterahastu fond, õiglase ülemineku fond või teised vahendid, mis suunatakse rohepöörde elluviimiseks viisil, mis kliimapoliitika karmimaks muutumist kompenseerivad,“ lausus Klaas.
Uuringust selgus, et kuna põlevkivisektor on üks heitemahukamaid sektoreid, siis ELi kauplemissüsteemi karmistamine avaldaks enim mõju just sellele sektorile ja seeläbi laiemalt Ida-Virumaale. Kauplemissüsteemi laiendamine transpordile ja hoonete sektorile mõjutaks aga enim tarbijaid, sest uutest kohustustest ettevõtetele tulenev täiendav kulu on võimalik suunata toodete lõpphindadesse.
Uuringu raames valminud arvutusmudel võimaldab eelduste muutumisel kiiresti koostada uued hinnangud, et analüüsida uute eelduste võimalikku mõju ning vajadusel Eesti seisukohti täiendada.
Läbirääkimised Euroopa Liidu kliimapoliitika uute eesmärkide üle algavad peagi, kui Euroopa Komisjon esitab juulis Euroopa Parlamendile ja ELi Nõukogule kliima- ja energiapoliitika paketi. See puudutab valdkondlikke direktiive ning määruseid, mille abil Euroopa Liit kavatseb saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Teadaolevalt sisaldab Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitika pakett 12 algatust, mis puudutavad muu hulgas energeetikat, tööstust, merendust, taastuvenergeetikat, maakasutust ja metsandust. Euroopa Komisjon soovib tõenäoliselt karmistada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ning võimalik on ka selle laiendamine transpordi-, hoonete- ja merendussektorile. Muudatuste eesmärk on tagada heitemahukate sektorite suurem panus teel kliimaneutraalsuse saavutamiseni.
Uuringu viis läbi KPMG Baltic OÜ koostöös Finantsakadeemia OÜ ja Nomine Consult OÜ-ga.
Taust:
Euroopa Roheline kokkulepe seab ELi ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. Kasvuhoonegaaside heitkoguse jõuline vähendamine on ainus viis, kuidas jõuda Pariisi kokkuleppes võetud eesmärgini hoida temperatuuri tõus alla 2 kraadi.
Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmiseks kiitis ülemkogu 2020. aasta detsembris heaks Euroopa Komisjon kava vähendada juba 2030. aastaks EL kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Ka Eesti on võtnud kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. 2019. aasta andmetel on Eesti juba vähendanud oma kasvuhoonegaaside heidet ligi 64% võrreldes 1990. aastaga. Peamiselt on vähenemine toimunud põlevkivienergeetikas. Samas on mitmed sektorid (nt transport ja põllumajandus), kus on CO2 heide vähenenud aeglasemalt, mille tõttu tuleb nii Eestis kui ka Euroopa Liidus leida viise ka neis sektoris heite vähendamiseks.
Uuringu lõpparuanne: https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/lopparuanne_-_kliimaeesmarkide_mojuanaluus.pdf
