“Eesti ja Euroopa Liidu jaoks oli tähtis, et Varssavis saaks paika võimalikult konkreetne kava, kuidas allesjäänud kahe aasta jooksul üleilmse, kliimamuutusi leevendava leppeni jõutakse," selgitas Varssavis Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Läbirääkimised olid väga pingelised ning veel mõned päevad tagasi tundus, et selliste riikidega nagu Hiina, India, Saudi-Araabia ja Venetsueela ei olegi võimalik ühise arusaamani jõuda. Seetõttu on lõpuks saavutatud kompromiss kindlasti väärtuslik tulemus."
2015. aasta lõpus sõlmitav lepe jõustub kava kohaselt 2020. aastal ning enne riikide lõplike kohustuste kokkuleppimist peab kliimakonventsiooni osalistele jääma aega hinnata, kas väljakäidud panused on kliimamuutuste ohjamiseks piisavad. Tänase seisuga on CO2 vähendamise kohustuse võtnud vaid väike osa maailma riike, seal hulgas Eesti. Mitmed suured CO2 emiteerijad on siseriiklikult teinud küll saastamise vähendamiseks suuri investeeringuid, kuid ei ole seni nõustunud rahvusvaheliselt siduva kohustuse võtmisega.
Lisaks globaalse kliimaleppe ajakavas kokkuleppimisele tehti Varssavis edusamme muudeski olulistes valdkondades. Loodi Varssavi rahvusvaheline mehhanism, mille kaudu hakatakse toetama neid riike, kes kannatavad kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetuste käes. See tema oli iseäranis terav vahetult enne kliimaläbirääkimisi Filipiine laastanud taifuuni tõttu.
Samuti lepiti kokku REDD+ paketis, mille eesmärk on peatada metsade hävitamine ja nende olukorra halvenemine arengumaades ning vähendada seeläbi CO2 emissioone. Selle teemaga on ÜRO egiidi all tegeletud kümmekond aastat ning nüüd lepiti muu hulgas kokku nii arvestusmetoodikas kui ka rahastusraamistikus.
Järgmine ÜRO kliimakonverents toimub 2014. aastal Limas, ülejärgmine kokkusaamine on 2015. aasta lõpus Pariisis.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]
(25.11.2013)
2015. aasta lõpus sõlmitav lepe jõustub kava kohaselt 2020. aastal ning enne riikide lõplike kohustuste kokkuleppimist peab kliimakonventsiooni osalistele jääma aega hinnata, kas väljakäidud panused on kliimamuutuste ohjamiseks piisavad. Tänase seisuga on CO2 vähendamise kohustuse võtnud vaid väike osa maailma riike, seal hulgas Eesti. Mitmed suured CO2 emiteerijad on siseriiklikult teinud küll saastamise vähendamiseks suuri investeeringuid, kuid ei ole seni nõustunud rahvusvaheliselt siduva kohustuse võtmisega.
Lisaks globaalse kliimaleppe ajakavas kokkuleppimisele tehti Varssavis edusamme muudeski olulistes valdkondades. Loodi Varssavi rahvusvaheline mehhanism, mille kaudu hakatakse toetama neid riike, kes kannatavad kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetuste käes. See tema oli iseäranis terav vahetult enne kliimaläbirääkimisi Filipiine laastanud taifuuni tõttu.
Samuti lepiti kokku REDD+ paketis, mille eesmärk on peatada metsade hävitamine ja nende olukorra halvenemine arengumaades ning vähendada seeläbi CO2 emissioone. Selle teemaga on ÜRO egiidi all tegeletud kümmekond aastat ning nüüd lepiti muu hulgas kokku nii arvestusmetoodikas kui ka rahastusraamistikus.
Järgmine ÜRO kliimakonverents toimub 2014. aastal Limas, ülejärgmine kokkusaamine on 2015. aasta lõpus Pariisis.
Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
+372626 2910, +3725303 6253
[email protected]
(25.11.2013)
