Peamine looduskaitset reguleeriv seadus Eestis on looduskaitseseadus. Teiste looduskaitse valdkonda puudutavate seaduste ja määruste terviktekstid leiab Riigi Teatajast ja konkreetsed lingid nendeni on iga vastava teema all eraldi. Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud ja Keskkonnaministeeriumi tegevusvaldkondi puudutavate seaduste, määruste ning Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud leiab eelnõude infosüsteemist.
Kinnitatud kaitse-eeskirjade seletuskirjad leiad riigipilvest seletuskirjade kaustast.
Looduskaitseseaduse muutmine
Viimane Looduskaitseseaduse muudatus (eelnõu 612SE) võeti vastu 17.06.2026. Muudatused jõustuvad 1.09.2026: Looduskaitseseadus-Riigi Teataja
Riigikogu kodulehelt on leitavad selgitused sh ka menetluse käigus tehtud muudatustele: Eelnõu - Riigikogu
Seadusemuudatuste eesmärk on lisada looduskaitseseadusesse õigusselgust loovad ja bürokraatiat vähendavad sätted. Muudatused kiirendavad ja lihtsustavad looduskaitse planeerimise ja rakendamisega seotud tegevusi, mis vähendab töökoormust nii Keskkonnaametil kui halduskoormust ettevõtjatel. Samuti loovad õiguskindluse ja selguse looduskaitseliste tegevuste elluviimisel ja tagavad riigiraha mõistliku ja säästliku kasutuse arvestades mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Muudatused:
- täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda, sätestades, et ettepaneku kaitse alla võtmise algatajale saab esitada vaid Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA);
- luuakse nõuded, et tagada nende alade kaitse, mis on määratud hüvitus- või leevendusaladeks ja kus on vaja rakendada liigile või elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks meetmeid.
- maade omandamise regulatsiooni lisatakse erand, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille kohta oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see on kavas looduskaitse alla võtta. Otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamise üle antakse KeA peadirektorile;
- kohalikule omavalitsusele antakse alus omandada kohaliku kaitse alla võetud loodusobjektil asuv kinnisasi, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab;
- muudetakse § 50 lõike 2 automaatse püsielupaiga regulatsiooni. Lisatakse võimalus, et säte ei kohaldu kaitsealuse linnu pesapuu korral, kui sättes nimetatud kaitsealune linnuliik on teinud pesa pärast seda, kui alal on avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mille püsielupaiga piirangud välistavad.
- täiendatakse loetelu kavadest, millega lisaks kaitsekorralduskavale määratakse loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused. Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2022/2002
- muudetakse ja sõnastatakse üheselt selgelt „püsielupaiga“ määratlus, mis arvestab liikide eripäraga liikumisel ja elupaiga nõudluse osas ning on kooskõlas tegelikkusega looduses;
- täiendatakse nimekirja kinnisasjadest, mille võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama loodusobjektiga seotud teavet, sinna lisatakse ka ala, mida kavandatakse kaitse alla võtta, kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukohta, hüvitus- või leevendusala sisaldavad kinnisasjad;
- tunnistatakse kehtetuks kaitsekohustuse teatiste kättetoimetamise kord, kuna see on juba sätestatud haldusmenetluse seaduses;
- lisatakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga kaitsealade sihtkaitsevööndis rajada tee või tehnovõrk või -rajatis laiemal eesmärgil (mitte üksnes kaitseala, kinnistu või riigikaitse tarbeks);
- jäetakse välja veekaitsevööndit käsitlevad sätted, kuna seda reguleerib veeseadus;
- täiendatakse tiheasustusalal puude raie sätet ja muudetakse see üheselt arusaadavaks. Kohalik omavalitsus (edaspidi ka KOV) saab vajaduse korral reguleerida ja loastada tiheasustusalal nii üksikpuude kui ka nende osade raiumist. Kehtestatakse ka asendusistutuskohustus raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemi hüvede vähenemise hüvitamiseks;
- täpsustatakse „isendi“ määratlust tehingute tegemisel, et isendi laiem mõiste (hõlmab ka tooteid) rakenduks ka kodumaiste kaitsealuste liikidega seotud tehinguid tehes. Praegu kehtib isendi laiem mõiste üksnes ohustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES, edaspidi ohustatud liikide konventsioon) kaitstud liikide isenditega seotud tehingute korral;
- täpsustatakse § 50 kohaseid, nn automaatse püsielupaiga kitsendusi, mis puudutavad sõidukitega sõitmist ja maakaabelliinide rajamist;
- välja jäetakse täiendus, et I kaitsekategooria loomaliigi surmamise erand kehtib üksnes imetaja kohta. Samuti lisatakse välja jäänud põhimõte, et ka I kategooria looma surmamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit;
- mittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus;
- täpsustatakse võõrliike ja kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud isendeid käsitlevaid sätteid. Täpsustatakse võõrtaimeliikide loodusesse levitamise keeldu ning lisatakse täpsustus tegevuste kohta, mille eesmärk on võõrliikide arvukuse või leviku suurendamine looduses või mis on sellise tegevuse tagajärg. Võõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral. Võõrliike käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada loomaliigi isendit, kes omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine;
- korrastatakse lindude ja nahkhiirte rõngastamise korda. Rõngastada võib ainult atesteeringut omav isik, ning atesteerimine ning rõngaste väljastamine muudetakse tasuliseks;
- lisatakse abitus seisundis oleva looma mõiste ja häiritud või hüljatud looma elujõulisuse taastamise mõiste ning täpsustatakse vastavat regulatsiooni;
- korrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda, muutes selle selgemaks, et vältida olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine. Muudetakse ka olukorda, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on rangemalt reguleeritud kui kaitsealuste selgrootute korral;
- ajakohastatakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid;
- lisatakse maade omandamise nn II nimekirja lahendamise säte, mille tulemusel kantakse need samasse järjekorda teiste kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega ja lahendatakse ühise järjekorra alusel;
- reguleeritakse haldusorganite kohustusi seoses looduse taastamise määruses ette nähtud riikliku taastamiskava koostamise ja heakskiitmisega. Samuti seatakse nõuded taastamiskava koostamise menetlusele.
Lisaks tehakse mitmed olulised muudatused ranna ja kalda kaitse regulatsioonis:
- muudetakse mere ääres korduva üleujutusega aladel ja suurte üleujutusaladega siseveekogude kallastel ehituskeeluvööndi laiuse arvestamist (vt joonis allpool). Ehituskeeluvöönd laieneb üleujutusala piirini, kui üleujutusala ulatub kaugemale kui LKS põhiregulatsioonis sätestatud vööndi laius. Kui üleujutusala on kitsam kui põhiregulatsioonis sätestatu, rakendub põhiregulatsioon.
- Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiuse muutmise, sh vähendamise saab edaspidi KOV otsustada linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Küll aga peab ka KOV seda otsust tehes hindama vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärkidele ning lähtuma taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest .
- Lisaks täiendatakse erandeid, milliseid väiksema mõjuga ehitisi tohib edaspidi ehituskeeluvööndisse ehitada, ja milliseid ehitisi vastavalt KOV või Keskkonnaameti nõusolekul. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ning väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku toimuda jätkuvalt üksnes Keskkonnaameti nõusolekul, kuid selle üle otsustamine tuuakse planeerimismenetluse varasemasse etappi ehk kui planeering tuleb Keskkonnaametisse kooskõlastamisele.
Kliimaministeeriumis on ette valmistatud ka järgmine Looduskaitseseaduse muudatus, mis on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2026 III kvartalis.
Planeeritavad muudatused on järgmised:
lisatakse võimalus sõlmida eramaa omanikuga leping loodusväärtuse kaitseks väljaspool kaitstavat looduobjekti;
lisatakse maade omandamise kõrvale võimalus seada riiklikult kaitstaval loodusobjektil asuvale kinnisasjale kasutusvaldus;
täpsustatakse riiklikust või riigi tellitud inventuurist või uuringust maaomaniku teavitamise ja sellega seoses kinnisasjal viibimise korda.
täiendatakse kaitse alla võtmise eelduste loetelu ökosüsteemide sidususe aspektiga, mis aitab tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aitab vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist;
piiranguvööndisse lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid ning täpsustatakse kaitstavatel aladel asuvaid maaparandussüsteeme käsitlevaid sätteid;
lisatakse kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) võimalus kehtestada loodusväärtuse väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord ja kohustus enne kavandatavat ehitustegevust haljastus nõuetekohaselt inventeerida;
lisatakse hüvitusalade määramisel kinnisasja omaniku nõusoleku nõue;
bürokraatia vähendamise eesmärgil lihtsustatakse pruunkaru talvituspaiga ja surnuna leitud kaitsealusest loomast teavitamise ning teadustöötaja õiendi väljastamise korda.
sätestatakse selgemalt sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustava tegevuse keeld;
Korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid.
Lisainfo
Viimati uuendatud 21.07.2026
