Pariisi leppe ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid endale kohustuse vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguseid 40 protsendi võrra võrreldes aastaga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem – edaspidi ELi HKS (European Union Emissions Trading System, EU ETS), milles osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43 protsenti võrreldes aastaga 2005.
Kauplemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ „Ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi loomine ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmine" (edaspidi kauplemise direktiiv). ELi HKSi kuuluvad käitised, mille tegevusalad ja võimsused vastavad kauplemise direktiivi lisas I toodud nõuetele (st ületavad seatud piirväärtusi).
Euroopa Liidu 2005. aastal toimima hakanud heitkogustega kauplemise süsteem on EL-i kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutustega. Kauplemissüsteemis on kehtestatud heitkoguste ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse ning mille raames saab heitkogustega kaubelda. Seega ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste heitkoguste vähendamiseks, kuna annab ettevõtjatele paindlikkuse heite vähendamiseks.
ELi HKS reguleerib ligikaudu 45 protsenti EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELi HKSi alla kuulub ca 11 000 energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kõikidest liikmesriikidest ning lisaks ettevõtted Islandilt, Norrast ja Liechtensteinist. ELi ja nimetatud riikide lennundustegevus kuulub samuti kauplemissüsteemi. 2017. aasta seisuga käivad läbirääkimised ka Šveitsi liitumiseks EL-i kauplemissüsteemiga.
Eestis peavad ELi HKSi nõuetega arvestama ligikaudu 50 ettevõtet. Eesti käitised kuuluvad järgmistesse sektoritesse: energiatootmine, sh koksiahjud ja naftasaaduste ümbertöötlemine, mineraalsete materjalide töötlemine ja muud tegevused – tselluloosi- ja paberitootmine.
Ettevõtted kas peavad ostma või eraldatakse neile tasuta teatud koguses lubatud heitkoguse ühikuid, mida läheb iga-aastaselt tarvis vastavalt ettevõtte tegelikule heitkogusele. Tasuta saavad heitkoguse ühikuid need ettevõtted, kelle puhul on konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning kõrgemad maksud ohustaksid käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja seeläbi heitkogused ei väheneks. Seda nähtust nimetatakse süsinikdioksiidi heite ülekandumiseks ehk lühidalt süsinikulekkeks. Kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või jääb neid väheks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma. Heitkoguste ülemmäär ning iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunabki kauplemissüsteemis osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
ELi HKSi peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ning süsteemis osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43% võrreldes aastaga 2005.
ELi HKSi süsteemiga on kaetud järgmised kasvuhoonegaasid ja sektorid:
- Süsinikdioksiid (CO2) energia- ja soojatootmise sektoris ning energiamahukates tööstussektorites nagu rafineerimine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, paberi ja papi ning väetiste tootmine.
- Dilämmastikoksiid (N2O) lämmastik-, adipiin- ja glükosüülhapete ja glükosaali tootmisel.
- Perfluorosüsivesinikud (PFC) alumiiniumi tootmisel.
Nendes sektorites tegelevate ettevõtetele on ELi HKSi nõuete täitmine kohustuslik. Mõningates sektorites hõlmatakse vaid teatud tootlikkusega käitised, mis peavad ELi HKSi nõudeid täitma. Madalama tootmisvõimekusega käitised pääsevad HKSi kohustustest vaid juhul, kui liikmesriik kehtestab antud käitistele muud meetmed, et tagada heitkoguste vähenemine.
2022. aasta detsembris Euroopa Parlamendi ning EL Nõukogu poolse poliitilise kokkulepe põhjal laiendatakse ETS-i ka laevatranspordile. Üleminek laevatranspordis toimub järk-järgult 2024.-2026. aastatel.
Loe täpsemalt ELi HKSi kauplemisperioodide ja aruandluse nõuete kohta Keskkonnaameti kodulehelt.
ELi HKS-ga seotud valdkonnad ja algatused
Alates 2012. aastast kuulub lennundus direktiiviga 2008/101/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS). Direktiivist tulenevalt kuuluvad alates 1. jaanuarist 2012 ELi HKSi kõik Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lennujaamadesse saabuvad ja väljuvad lennud, välja arvatud direktiivi 2008/101/EÜ lisas I toodud eranditele vastavad lennud.
Direktiiv 2008/101/EÜ.pdf | 108.54 KB | pdf
Põhiliste eranditena ei kuulu ELi HKSi:
- ärilise lennutranspordi teostaja lennud, kes sooritab kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil vähem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle iga-aastane heitkogus kokku on alla 10 000 tonni;
- sõjaväe lennud, mida sooritatakse sõjalennukiga;
- politsei ja tolli tegevusega seotud lennud;
- lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne stardimass on alla 5700 kg.
Euroopa Komisjoni määruse 294/2017/EL järgi on Eesti Vabariigi administreerida 10 õhusõidukikäitajat. Direktiivi 2008/101/EÜ artiklile 3e põhinedes said õhusõiduki käitajad esitada taotluse lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) tasuta eraldamiseks. Taotlus tuli esitada Keskkonnaministeeriumile 31. märtsiks 2011. aastal koos tõendatud tonnkilomeetrite ja heitkoguse aruannetega. Tasuta LHÜde taotlemine põhines õhusõiduki käitaja 2010. aasta tonnkilomeetritel.
Lennunduse heitkoguste piiramiseks on vajalik tegutseda globaalselt ning seda tuleks reguleerida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasandil, kuid kuna protsess ei edenenud seal piisavalt kiiresti, siis võttis EL kasutusele oma süsteemi, et saavutada läbimurret rahvusvahelisel tasandil. Paljude suurriikide (nt Hiina, India, USA, Venemaa) lennukompaniid avaldasid vastumeelsust ELi meetmele, kuna ka kolmandate riikide lennud on ELi direktiiviga kaetud.
2013. aasta aprillis kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestati ajutine erand direktiivi 2003/87/EÜ toimimisse, eesmärgiga saavutada rahvusvaheline kokkulepe lennunduse heitkoguste piiramiseks ICAOs. Otsusega arvati ELi HKSist välja kõik 2012. aastal teostatud Euroopa Liitu ja EMPsse sisenevad ning Euroopa Liidust ja EMPst kolmandatesse riikidesse väljuvad lennud.
2013. aasta sügisel võeti ICAO assamblee 38. kohtumisel pärast kaht nädalat kestnud intensiivseid läbirääkimisi 191 ICAO liikmesriigi poolt vastu otsus globaalse turupõhise meetme loomiseks, et piirata lennunduse CO2 heitkoguseid. Otsustati, et meetmed peavad olema välja töötatud 2016. aastaks ja meetmeid peab hakkama rakendama alates 2020. aastast.
Vastusena ICAO assamblee 38. kohtumise tulemustele otsustas Euroopa Komisjon teha ettepaneku ELi HKSi direktiivi muutmiseks, et anda lisaaega globaalseteks aruteludeks. Euroopa Komisjon tuli 16. oktoobril 2013 välja uue ettepanekuga, mille kohaselt EL rakendab alates 1. jaanuarist 2014 kuni globaalse turupõhise mehhanismi jõustumiseni 2020. aastal ELi HKSi seadusandlust (direktiiv 2008/101/EÜ) ainult Euroopa õhuruumile. Seega pikendati "Stop the Clock" ajutist erandit.
Regionaalse õhuruumi lähenemise ettepanekuga soovis Euroopa Komisjon:
- pikendada 2013. aasta aprillis vastu võetud "Stop the Clock" otsust veel ühe aasta võrra ehk et kehtiks tagasiulatuvalt ka aastal 2013;
- katta alates 2014. aastast ka kolmandate riikide lendude heitkogused, mis tekivad EMP õhuruumis (väljaspool EMP õhuruumi tekkinud heitkogused jääksid kauplemissüsteemist välja);
- arvata kauplemissüsteemist välja väikesed mitteärilised õhusõiduki käitajad, kelle heitkogused on alla 1 000 tonni CO2 aastas;
- võimaldada lihtsustatud aruandluskorra kasutamist ärilistel õhusõiduki käitajatel, kelle heitkogused on 10 000-25 000 tonni CO2 aastas;
- arvata kauplemissüsteemist välja nende arengumaade õhusõiduki käitajate lennud, mille heitkogused moodustavad alla 1 protsendi üleilmsest lennunduse heitkogusest;
- arvata kauplemissüsteemist välja EMP sõltkondade lennujaamadega seotud lennud.
Regionaalse õhuruumi lähenemine oma esialgsel kujul täiel määral aktsepteerimist ei leidnud, sest kardeti kolmandate riikide vastutegevust ning rahvusvaheliste läbirääkimiste raskendamist. Nimetatud põhjustel pakuti välja lahendus, mille kohaselt peatataks kolmandate riikide ja ELi vaheliste lendude kaasamine kuni 2016. aastani, mil on oodata kokkulepet ICAOs.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014 määrusega nr 421/2014, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet, otsustati pikendada nn „stop the clock“ erandit kuni 2016. a lõpuni. Määrusega lisandusid ka esialgselt plaanitud aruandluse kohustuse lihtsustamise punktid väikestele õhusõiduki käitajatele ja ELi HKSi ulatuse osas.
ICAO assamblee 39. kohtumine toimus 27. septembrist kuni 7. oktoobrini 2016. aastal Montrealis. Assamblee leppis kokku järgmises:
- Luuakse globaalne turupõhine meede;
- Ennetatakse riske konflikttsoonides;
- Droone puudutava reeglistiku vastastikmõju riiklikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;
- CO2 standardi vastuvõtmine lennunduse heitkoguste jaoks;
- Arenemine jätkusuutliku globaalse õhutranspordi poole.
7. oktoobril 2016. aastal võttis ICAO assamblee vastu resolutsiooni globaalse turupõhise meetme loomise kohta, et tasakaalustada rahvusvahelise lennunduse CO2 heitkoguseid ja panustada sektori süsinikuneutraalsusesse alates 2020. aastast. Tegemist on esimese kokkuleppega, mis on suunatud CO2 heitkogustele globaalsel tasandil. Järgmiseks peab ICAO vastu võtma täpsemad tehnilised reeglid, mis võimaldaksid osalevatel liikmesriikidel vastavad süsteemid luua. Süsteemi eesmärk on korvata heitkoguste suurenemist üle teatud taseme – saastaja ehk õhusõiduki käitaja peab ostma ja tagastama heitkoguse ühikuid, mis on loodud projektidega teistes sektorites, mis aitavad vähendada CO2 heitkoguseid.
Pilootfaasis ja esimeses faasis (2021–2026) on riikide osalemine vabatahtlik, teises faasis, st alates 2027. aastast on osalemine kohustuslik, objektiivsed ja kindlatel reeglitel põhinevad erandid rakenduvad teatud juhtudel, nt vähim arenenud riikidele, vähese lennunduse osakaaluga riikidele jm. Esimesesse faasi on arvatud 65 riigi marsruudid, sh ka Eesti, ning need peaksid katma 80 protsenti rahvusvahelistest lennunduse heitkogustest.
Meetme teises faasis (2027–2035) on riikidele osalemine kohustuslik, välja arvatud teatud erandid.
- ICAO assamblee 39. kohtumise tulemused
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 421/2014
- Euroopa Komisjoni lennunduse koduleht
- Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetriandmete seirekava
- Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetri aastaaruanne
Kuna ICAO kokkulepe on nüüd sõlmitud, vaadatakse uuesti läbi ELi HKSi kohaldamisala. St kui varasemalt otsustati kaasata vaid EMPi sisesed lennud, siis nüüd peab HKSi kohaldamisala läbivaatamisel otsustama, mida teha majanduspiirkonda saabuvate ja siit väljuvate lendudega. Kui hetkel kehtivaid õigusakte ei muudeta, rakendub esialgne plaan, kus kauplemissüsteemi kuulusid kõik eelmainitud lennud, nii ELi majanduspiirkonna sisesed kui välised, kuna ülalkirjeldatud stop-the-clock kehtib 2016. a lõpuni.
Euroopa komisjon on teinud ettepaneku jätkata senise ulatusega ehk kauplemissüsteemi kuuluksid jätkuvalt vaid ELi majanduspiirkonna sisesed lennud. Ettepaneku kohaselt vaadatakse kauplemissüsteem uuesti täiendavalt läbi, kui üleilmse süsteemi olemus, sisu ning rahvusvaheliste partnerite rakendamiskavatsused on selgemaks saanud. Seejuures võetakse arvesse ka seda, et Pariisi kokkuleppe raames on Euroopa Liidu eesmärk vähendada heidet aastaks 2030 40% võrreldes 1990. aastaga ning vähendamise kohustus hõlmab kõiki majandussektoreid, sh lennundust.
NER 300 oli maailma üks suurimaid rahastusprogramme innovaatiliste ja madala süsinikuheitega projektide ning programmide toetamiseks. NER 300 loodi Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) kolmanda perioodi (2013–2020) alguses, et demonstreerida süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) ning uuenduslikke taastuvenergia (RES) tehnoloogiaid Euroopa Liidu kaubanduslikul tasandil. Programmile vajalik rahastus saadakse ELi HKSist.
Eesmärk
NER 300 eesmärk oli toetada parimaid CCS ja RES tehnoloogiaid hõlmavaid näidisprogramme ning läbi selle rahastada mitmesuguseid taastuvenergia (bioenergia, kontsentreeritud päikseenergia, päikesepaneelid, tuuleenergia) ja CCS projekte. Toetades kommertskasutusega näidisprojekte vähendas NER 300 lõhet uurimis- ja arendusetapi vahel ning kiirendas uute keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate turule tulekut. Üleüldiselt vastutab NER 300 rakendamise eest Euroopa Komisjon, kuid komisjoni taga on veel Euroopa Investeerimispank (EIB) ning liikmesriigid.
Rahastamine
Rahastamine toimub läbi 300 miljoni lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) müümise ELi HKSi uute tulijate reservist (New Entrants Reserve, NER). 300 miljoni LHÜ müügitulu jaotati kahe konkursivooru käigus, mis võimaldas põhjalikult ettevalmistatud projektide rahastamise heaks kiita esimeses voorus ning siluda tehnilist ja geograafilist tasakaalustatust teises voorus.
Kumulatiivselt on NER 300 abil teenitud ligikaudu 2,1 miljardit eurot erinevate projektide toetamiseks. Siiani on toetust saanud 38 projekti 19 erinevast liikmesriigist. Ligikaudu 80% NER 300 rahastusest on läinud väga uuenduslikele/innovaatilistele või koguni isegi läbimurdeliste tehnoloogiatega projektidele. Neljandal kauplemisperioodil (2021–2030) planeeritakse innovaatilisi tehnoloogiaid toetada 450 LHÜ enampakkumisel müümise tuludest läbi EL Innovatsioonifondi.
2022. aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament esialgsele poliitilisele kokkuleppele heitkogustega kauplemise süsteemi loomise osas maanteetranspordi ning hoonete kütmise (see osa, mis juba ei ole kehtiva kauplemissüsteemiga hõlmatud) sektoritele (ETS2). Heitkogustega kauplemise süsteemi reform on osa paketist “Fit for 55”, mis toetab ELi kliimaeesmärkide saavutamist vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrra aastaks 2030 ja saavutab kliimaneutraalsuse 2050. aastaks. Kokkulepe järgi rakendub uus süsteem alates 2027. aastast. Lõplik hääletus süsteemi loomise üle toimub 2023. aasta esimeses pooles.
Reformiga toimuvad muudatused järgnevates sektorites:
2022. aasta detsembris Euroopa Parlamendi ning EL Nõukogu poolse poliitilise kokkulepe põhjal laiendatakse ETS-i ka laevatranspordile. Üleminek laevatranspordis toimub järk-järgult 2024.-2026. aastatel.
Reformiga soovitakse vähendada praeguste ELi HKSi sektorite (sh laiendamine merendussektorisse) heitkoguseid 2030. aastaks 62% võrreldes 2005. aasta tasemega. See tähendab, et heitkoguseid vähendataks 19 protsendipunkti võrra enam kui süsteemi praegune panus ELi kliimaeesmärgi saavutamisse, mis on –43%.
Selle eesmärgi saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku vähendada ühikute üldkogust kahel aastal kokku 117 miljoni LHÜ (lubatud heitkoguse ühikuid, edaspidi LHÜ) võrra (re-basing). Lisaks hakatakseheitkoguseid vähendama 4,4% aastas, alates 2028. aastast 4,4%, praeguse süsteemi kohase 2,2% asemel.
Moderniseerimisfondi mahtu suurendatakse 2,5% võrra LHÜde üldkogusest, täiendatatakse ka innovatsioonifondi, seal hulgas nende LHÜde enampakkumisel müümisega, mis muidu eraldataks tasuta piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud tööstussektoritele. Luuakse ka sotsiaalne kliimafond, mis kaitseb kõige haavatavamaid inimesi ja ettevõtteid heitkoguste kauplemise süsteemi mõjude eest.
Kehtestatakse süsiniku piirimeede tsemenditööstusele, terase-, alumiiniumi-, väetiste tootmisele ning elektrienergia tootmisele , mille abil saab tasakaalustada väljaspool ELi imporditud toodangu hinda, kui nende tootmisel pole CO2 eest tasutud. Käitajatele tasuta eraldatavatele LHÜdele kehtib muudatuste jõustumisel tingimus, et käitaja peab rakendama energiaaudities esitatud soovitusi. Kui soovitusi ei täideta, vähendatakse käitajale mõeldud tasuta LHÜde kogust 20% võrra.
Kauplemissüsteemidest tekkinud tulu tuleb edaspidi saja protsendi ulatuses kasutada nendesamade kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks, ehk et liikmesriikidel on palju rohkem vahendeid, et tegelikult nende muutustega toime tulla ja võtta meetmeid, et oma heidet vähendada ja rohelisemale ettevõtlusele üle minna.
Viimati uuendatud 03.05.2024
