Kohustuslikel turgudel peavad ettevõtted vähendama heitkoguseid kohustuslikus korras. Euroopa Liidus toimib kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (EL HKS), mille alla kuuluvad ettevõtted peavad järgima õigusaktidega paika pandud reegleid. EL HKS on suletud süsteem, milles kasutatavad ühikud on loodud süsteemi kuuluvate sektorite ajalooliste heitkoguste järgi, mistõttu ei ole ELi HKSi kohustuste täitmiseks võimalik kasutada kauplemissüsteemi väliseid krediite. Euroopa Liidu kehtiva regulatiivse raamistiku kohaselt ei saa vabatahtlikud mehhanismid olla asendus heite vähendamise kohustuste täitmiseks, st heite vähendamine sektoris peab olema tegelik.
Vabatahtlikud turud erinevad kohustuslikest turgudest selle poolest, et vabatahtlikud süsinikukrediidi ostjad teevad tehinguid vabatahtlikult, et järgida keskkonna-, sotsiaal- ja ettevõtte üldjuhtimise (ESG) poliitikat ja panustada nende globaalsete ja riiklike eesmärkide täitmisesse. Erinevalt kohustuslikest turgudest ei ole sellised tehingud seadusega nõutud. Vabatahtlike süsinikuturgude eesmärk on suunata lisarahastust tegevustele, mis vähendavad kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid. Täna ei ole vabatahtlikud süsinikuturud Eestis, Euroopa Liidus ega ka rahvusvahelisel tasandil reguleeritud, kuid käivitatud on mitmeid protsesse, mis seda suunama ja mõjutama hakkavad.
Mis on süsinikukrediit?
Süsinikukrediit on teatud tüüpi luba, tõend või sertifikaat, mis tähistab 1 tonni atmosfäärist eemaldatud süsinikdioksiidi või selle ekvivalenti. Kui krediiti kasutatakse, muutub see tasaarvelduseks ehk krediit kustutatakse registrist ostja kasuks ning sellega enam ei kaubelda.
Vabatahtlikul süsinikuturul liigub erineva kvaliteedi ja usaldusväärsusega krediite. Rohepesu vältimiseks on oluline, et projektiarendajad järgiksid rangeid juhiseid ja teaduslikke meetodeid, mis reguleerivad, kuidas konkreetne projekt heitkoguseid vähendab. Selle tagamiseks on loodud erinevaid rahvusvahelisi ja kohalikke standardeid. Standardid aitavad hinnata ja kinnitada, et projektid vastavad esitatud kriteeriumitele ning panustavad ostjate esitatud ootustele. Rahvusvahelisi standardeid loovad ja haldavad sertifitseerijad, milleks on enamasti valitsusvälised organisatsioonid, mis kehtestavad kasvuhoonegaaside heite korvamise projektide kriteeriumid, sh metoodikad KHG heite vähendamise või sidumise arvestamiseks.
Peale sertifitseerimist sisestatakse projekti sertifikaat unikaalse seerianumbriga registrisse. Vabatahtliku süsinikuturu registrid sisaldavad infot projektide staatuse, dokumentatsiooni, väljastatud krediitide, omandi ja omandi muutuste ning mahakandmiste kohta.
Kriteeriumid, millele peaks üks kvaliteetne süsinikukrediit vastama, on hetkel reguleerimata. Rahvusvahelised eksperdid ja sertifitseerijad soovitavad lähtuda järgmistest tingimustest:
- Projektist tulenev KHG heite vähenemine või sidumine on lisanduv ehk see poleks toimunud ilma süsinikukrediitidest saadava lisarahastuseta
- Projektist tulenev KHG heite sidumine on järjepidev ehk süsinik on püsivalt ladustatud
- Järgitud on seire, aruandluse ja kontrolli protseduure ning sertifitseerimise reegleid, mis tagavad, et välja antud krediidid on kvaliteetsed ja vastavad KHG heite vähendamisele ka tegelikkuses
- Projekti tegevus ei põhjustaks süsinikuleket ehk heitkoguste vähendamine ühes kohas ei suurendaks heitkoguseid mõnes teises kohas (nt metsa küll säilitatakse ühes piirkonnas, kuid seetõttu liigub raietegevus üle kõrvalpiirkonda)
- Süsinikukrediit on korrektselt registrisse kantud ja välditud on topeltrahastamist (sama CO2 tonni ei saa omandada mitu ostjat) ja topeltväitmist (sama CO2 tonni korvamist ei väidetaks mitmes kohas)
Vabatahtlikku süsinikuturgu mõjutavad Euroopa Liidu algatused
Pariisi leppe artikkel 6 võimaldab riikidel teha vabatahtlikult koostööd, et riiklikult kindlaksmääratud panustes (nationally determined contribution – NDC) sätestatud KHG heite vähendamise eesmärke saavutada. Selle artikli järgi saavad riigid oma KHG heite vähendamisest saadud süsinikukrediite teistele riikidele üle kanda, et aidata nende kliimaeesmärke saavutada. Artikkel 6.2 loob aluse riikidevaheliseks koostööraamistikuks ja 6.4 kehtestab kauplemiseks vajaliku mehhanismi koos COP26 otsusel loodud järelvalveorganiga.
Artikkel 6.2 järgi on võimalik ühes riigis saavutatud kasvuhoonegaaside heite vähenemist üle kanda teise riiki ja kasutada seal oma NDC täitmiseks. Ülekandmisel luuakse heite vähendamise mahus ühikud, mida kutsutakse ITMO-deks (Internationally Transmitted Mitigation Outcome). ITMOsid mõõdetakse kas CO2 ekvivalendina või muu mitte-kasvuhoonegaaside põhise mõõdikuga, mis vastab osalevate riikide NDC-dele. Seejuures on aga oluline rõhutada, et kehtivad ELi regulatsioonid ei luba riiklike ega sektorite HKSi kohustuste täitmist vabatahtlike mehhanismidega.
Vastavalt COP 26 kokkuleppele võimaldavad Artikkel 6.4 mehhanismis registreeritud projektid luua kas kohandatud krediiti, mis sobib Pariisi leppega võetud kohustuste või teiste rahvusvaheliste kohustuste (nt CORSIA) täitmiseks, või kohandamata krediiti, mis selleks ei sobi. Kohandamata krediiti saab kasutada muudeks eesmärkideks, näiteks keskkonnaväidete tõendamiseks.
Artikkel 6 koostööraamistiku rakendamise arutelud jätkuvad Pariisi leppe osapoolte kohtumisel 2022. aasta COP27 ajal.
2021. aasta lõpus avaldatud Komisjoni teatis "Kestlik süsinikuringe" teeb ettepanekud süsiniku sidumiseks, ringlussevõtuks ja kestlikuks säilitamiseks. Lisaks esitatakse lühiajalised ja keskpika tähtajaga meetmed, mille eesmärk on toetada süsinikku siduvat majandamist ja levitada rohelist ärimudelit, mis võimaldaks maavaldajatel saada süsiniku sidumise ja elurikkuse kaitsmise eest väärilist tasu. Teatise kohaselt peaks 2030. aastaks süsinikku siduva majandamise algatuste abil Euroopa looduslikesse süsiniku sidujatesse talletatama 42 miljonit tonni CO2.
2022. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku EL-i süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku kohta. Määruse järgselt on võimalik süsiniku sidumist usaldusväärselt sertifitseerida ning tagada protsessi efektiivne jälgimine ja kontroll. Ettepanek aitab ära hoida ka rohepesu. Komisjoni ettepaneku järgselt töötatakse välja täpsemad sertifitseerimismeetodid, mille kujundamiseks luuakse eksperdirühm. Eesti riiklike seisukohtade koostamine toimub 2023. aasta esimeses kvartalis, kuhu on kaasatud ka huvirühmad.
ELi kestliku rahastamise taksonoomia kehtestab loetelu keskkonnasäästlikest majandustegevustest. See toetab Euroopa rohelist kokkulepet, suunates erainvesteeringuid kliimaneutraalsele majandusele üleminekusse. Selleks et kvalifitseeruda roheliseks, peab investeering oluliselt panustama vähemalt ühte kuuest eesmärgist:
- Kliimamuutuste leevendamine
- Kliimamuutustega kohanemine
- Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse
- Üleminek ringmajandusele
- Reostuse vältimine ja kontroll
- Elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine ja kaitse
Euroopa Komisjoni ettepanek luua äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv näeb ette ka ELi kestlikkusaruandluse standardi loomist. 2022. aasta aprillis tegi Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) standardi ettepanekud. Nende hulgas on ka avalikustamise nõuded seoses süsinikukrediidi ostmisega.
Et suurendada usaldusväärsust ja vähendada rohepesu keskkonnagaväidete tegemisel, lõi Euroopa Komisjon algatuse roheliste väidete põhjendamiseks. Hetkel on ELis kasutusel üle 200 ja maailmas üle 450 keskkonnamärgise, ning ainuüksi süsinikuheite aruandluse jaoks kasutatakse rohkem kui 80 erinevat meetodit. Toodetel kasutatavad keskkonnaväited ei ole hetkel reguleeritud. Algatuse eesmärgiks on muuta keskkonnaväited usaldusväärseks, võrreldavaks ja kontrollitavaks - peamiselt on juttu toodete ja teenuste keskkonnajalajälje kohta käivatest väidetest.
Hetkel kehtiv maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus (EL) 2018/841 nõuab liikmesriikidelt oma LULUCF sektori heitkoguste kompenseerimist vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule). Eesmärk 55 raames plaanitakse aga LULUCF sektori panust uuendada, et see oleks kooskõlas eesmärgiga vähendada kogu ELi heitkoguseid vähemalt 55% aastaks 2030. Suurendatud ambitsiooni hakatakse nõudma vahemikul 2026-2030, mil senine eesmärk vähendada CO2 ekvivalendi heidet 225 Mt asendub eesmärgiga 310 Mt.
Lisainfo
Laura Remmelgas, kliimaosakonna juhataja, 626 2895
[email protected]
Viimati uuendatud 12.05.2026
