Juhtkogu, mis alustas tööd märtsis 2021, koosneb erinevate ülikoolide teadlastest ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmetest. Lisaks kuuluvad kogusse riigikantselei ja keskkonnaministeeriumi esindaja. Juhtkogu peamine ülesanne on nõustada keskkonnaministrit MAK2030 eelnõu sisulises osas.
Juhtkogu tegevus aastal 2021
Sel aastal on kavas kuni kolm juhtkogu kohtumist, sh mõjude hindamise programmiga tutvumine ning MAK2030 eelnõu eesmärkide ja struktuuri korrastamise üle vaatamine. Plaanis on aasta lõpus teha veel viimased täiendused ja muudatused, et arengukava mõjude hindamise etapiks valmis oleks.
7. aprilli 2021 kohtumise materjalid
16. juuni 2021 kohtumise materjalid
1. detsembri 2021 kohtumise materjalid
Juhtkogu perioodil 17.06.2019 kuni 07.12.2020 koosnes huvirühmade, riigi- ja uurimisasutuste esindajatest. Juhtkogu peamine eesmärk oli saavutada konsensus metsa arengustsenaariumi osas ning esitada keskkonnaministrile metsanduse arengukava terviktekst.
Juhtkogu tegevus aastal 2020
Vastavalt detsembris 2019 toimunud juhtkogu otsusele alustas Keskkonnaministeerium etapiviisilise MAK2030 eelnõu koostamisega.
Juhtkogule teadmiseks saadetud materjalid:
Juhtkogu 26. juuni kohtumise materjalid:
Juhtkogu 28. septembri kohtumise materjalid:
Juhtkogu 13. oktoobri kohtumise materjalid:
Juhtkogu 21. oktoobri kohtumise materjalid:
Juhtkogu tegevus aastal 2019
Juhtkogu 6. märtsi kohtumiseks saadetud taustamaterjalid:
Juhtkogu 6. märtsi kohtumise ettekanded
Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks
MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.
Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.
Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.
Juhtkogu 17. juuni kohtumiseks ettesaadetud materjalid
Juhtkogu 17. juuni kohtumise materjalid
Peale 17. juuni kohtumist saadetud materjalid
Arengustsenaariumid
Materjalid juhtkogu detsembri kohtumisteks
Juhtkogu 11. ja 17. detsembri kohtumiste materjalid
Metsakogu oli metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) koostamiseks ellu kutsutud rahvakogu, mille eesmärk oli anda hääl inimestele, kes ei olnud huvirühmade kaudu esindatud. Metsakogu ülesandeks oli arutelude kaudu välja pakkuda lahendusi arengukava ettevalmistamise käigus sõnastatud probleemidele. Metsakogu liikmete esimene loosimine toimus Keskkonnaministeeriumis 15. märtsil ja lisaloosimine 25. märtsil. Kokkuvõttes andis oma nõusoleku metsakogu töös osaleda 46 inimest. Metskogu protsessi käigus osalesid arutelujuhid, et suunata arutelu konsensuse suunas, lahendada konflikte ning panustada oma teadmistega metsanduse valdkonnast. Metsakogu kohtumised toimusid 30.-31. märtsil ja 6.-7. aprillil 2019.
Metsakogu kohtumised on jagatud kolme faasi:
Õppimise faasis tutvustatakse kogunenud inimestele metsanduse taustsüsteemi, sh millised on praegused seadused ja rahvusvahelised kokkulepped. Samuti tutvustatakse MAK ettepaneku koostamise käigus sõnastatud probleeme ning erinevaid võimalikke lahendusvariante. Õppimise faasi käigus valitakse laudkondades välja olulisemad probleemid, millega edasi töötatakse arutelu faasides.
Arutamise faasis arutatakse lahendusi etteantud probleemidele, mis on õppimise faasi lõpus välja valitud. Probleemid jaotatakse laudkondade vahel ning arutatakse väiksemas rühmas. Probleemide lahendusel lähtutakse väljapakutud lahendusvariantidest, mida laudkonnal on võimalik vajadusel ümber sõnastada. Peale arutelu esitletakse lahendusettepanekuid suurele ringile ning võrreldakse neid omavahel.
Otsustamise faasis on eesmärgiks jõuda konkureerivate ettepanekute vahel konsensusliku sõnastuseni. Selleks jagatakse konkureerivad ettepanekud laudkondade vahel laiali ning neid sünteesitakse. Seepeale tutvustatakse tulemusi suures ringis.
Otsustamise faasi lõpus valitakse end üles seadnud kandidaatide vahel kaks metsakogu esindajat, kes osalevad huvirühmade töös maikuu jooksul. Samuti valitakse kaks asendusliiget, kes vajadusel asendavad esindajaid.
Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks
MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.
Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.
Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.
Metsakogu kohtumine 30-31 märts
Metsakogu 30 märts ettekanded
Mida puidust tehakse (J. Kers)
07.04.2019 valisid Metsakogu liikmed enda seast 2 liiget koos asendusliikmetega, kelle ülesandeks on metsakogus kirjeldatud lahendused huvigruppide aruteludesse viia.
Valituks osutusid:
- Helen Vimberg
- Ülo Vendland
Asendusliikmed
- Tõnu Lukas
- Hele Kängsepp
Metsakogu liikmete rahulolu küsitluste tulemusega on võimalik tutvuda:
Huvirühmade arutelude tulemuseks on metsanduses kirjeldatud probleemide lahendamise ettepanekud. Aruteludel saavad osaleda juhtkogu liikmed ning huvirühmade ja metsakogu esindajad. Aruteludesse kutsutakse huvirühmi laiemalt kui juhtkogusse. Vajadusel kaasatakse valdkondlikke eksperte. Huvirühmade arutelud toimuvad 6.-7., 16.-17. ja 20.-21. mail 2019.
Huvirühmade aruteludes osalevad lisaks juhtkogule ja metsakogule:
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsaselts
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Luua Metsanduskool
Kotkaklubi
Eesti Kaugmetsaomanike Liit
Eesti Puitmajaliit
MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Keskühistu Eramets
Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu MTÜ
Eesti Metsloomaühing MTÜ
Eesti Planeerijate Ühing
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Arhitektide Liit
Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks
MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.
Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.
Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.
Huvirühmade aruteludes osalejate esitatud ettepanekud probleemide lahendusteks:
Huvirühmade aruteludes osalejatele saadetud süstematiseeritud ettepanekud
Süstematiseerimisel on lähtutud ettepanekutes pakutud lahenduste sisust kombineeritult võimaliku probleemi lahendusega. Koondatud ettepanekute põhjal on välja toodud lahendusvariandid, mis on aluseks huvirühmade aruteludele.
Huvirühmade kohtumised 2019
2021 aasta mais avalikustati metsanduse arengukava versioon, mille järgselt esitati 386 ettepanekut. Juhtkogu töötas need läbi ning selle tulemusena täiendati kavandit oluliselt. Huvirühmadele tutvustati täiendatud versiooni 21. jaanuaril 2022. Tutvustusürituse raames said huvirühmade esindajad sõna peamiste murekohtade esitamiseks.
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel koostatakse koostöös teadlastega huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute põhjal metsanduse arengustsenaariumid. Lisaks keskkonnamõjudele hinnatakse ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid.
Arengustsenaariumd koostati ajavahemikus juuni lõpp kuni septembri keskpaik 2019 ning arengustsenaariumide koostamisel osalesid valdkonna teadlased: Erkki Karo (TTÜ), Helen Sooväli-Sepping (TLÜ), Jaan Liira (TÜ) ja Henn Korjus (EMÜ).
MAK2030 raames loodavate arengustsenaariumite eesmärk on pakkuda nelja alternatiivset tulevikuvaadet, mille alusel on võimalik analüüsi ja mõtteharjutuse tulemusena vaadelda, millised valikud võivad viia missuguste tulemusteni. See omakorda aitab tänastel otsustajatel valikuid langetada: milliseid strateegiaid on mõtet luua, millised tulevikuprojektsioonid vastavad rohkem meie tänastele soovidele ja ootustele. Kirjeldatud arengustsenaariumite puhul tuleb arvestada, et need on vaid üks nägemus võimalikest tulevikuprojektsioonidest, mille eesmärk on stsenaariumitega katta võimalikult suur hulk MAK2030 huvirühmade arutelude lahendusettepanekuid.
Eeldused, millest arengustsenaariume kirjutades lähtuti:
- eesmärk on kirjeldada erinevaid valikuid, täpsemalt nelja võimalikku metsanduse tulevikuversiooni;
- iga stsenaarium lähtub esmajoones MAK2030 huvirühmade arutelude lahendusettepanekutest, vajadusel on kasutatud sarnast ja stsenaariumisse sobilikku üldistustaset;
- igat stsenaariumi on vajadusel täiendatud erinevate ettepanekute sidususe tagamiseks ning tervikliku stsenaariumi kujundamiseks ekspertteadmiste põhjal ka uute lahendustega.
Sellise lähenemise eesmärk oli koostada võimalikult atraktiivsed aga ka terviklikud, realistlikud ja jätkusuutlikud stsenaariumid, mille vahel on otsustajatel sisuliselt võimalik valida. Seepärast on stsenaariumitesse koondatud just mitmekülgsed vaated metsa tulevikust, mis hõlmavad selle erinevaid aspekte, ning kuigi igal stsenaariumil on oma rõhuasetus, käsitleb igaüks neist siiski kombinatsiooni erinevatest teemadest.
Juhtkogule saadeti arengustsenaariumide esialgne versioon ettepanekute esitamiseks 30. septembril 2019.
Juhtkogu tagasiside arengustsenaariumite tööversioonile:
Viimati uuendatud 09.05.2022
