Töörühmade liikmed
Töörühmade koosseis erineb valdkonniti:
Nimekiri
Elurikkuse ja maakasutuse töörühm
Töörühm hõlmas mitut suurt valdkonda, esmalt oodatakse seadusest kindlust ressursside kasutamise ja väärindamise mahtude osas. Teiseks nähakse vajadust soodustada terviklikku ruumilist planeerimist ja mitmeotstarbelist maakasutust, sh vajalik on selge ja kättesaadav andmestik. Oluliseks peetakse, et kliima ja elurikkuse teemat käsitletakse terviklikult koos sektorite üleselt, et seaduses arvestatakse ka kliimariske ning et rakendatavad meetmed ei kahjustaks elurikkust.
Energeetika töörühm
Kui ühelt poolt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud ettevõtete esindajad ei pea vajalikuks, et kliimaseadus kehtestaks sektorile täiendavaid õiguslikult siduvaid eesmärke, siis teised turuosalised ootavad riigi poolt sihti, mis ajaks ja mahus peab energeetikasektor kliimaeesmärkidesse panustama. Ühiselt leiti, et seadusega võiks HKS-ga mitte hõlmatud osalistele kehtestada siduvad ja proportsionaalsed siseriiklikud eesmärgid.
Hoonete ja ruumiloome töörühm
Oodatakse, et ruumiloome ja hoonete osa kasvuhoonegaaside inventuuris paistaks selgemini välja ja põhineks usaldusväärsetel andmetel. Kliimaseadus peaks lisaks kasvuhoonegaaside heite vähendamisele aitama suunata riigi elukeskkonda tervikuna ja tooma kaasa võimalikult palju täiendavaid hüvesid lisaks hoonete energia- ja ressursisäästlikkuse suurendamisele. Eesmärk on luua kvaliteetsem elukeskkond.
Kestliku toidusüsteemi töörühm
Globaalne nõudlus toidu järele kasvab, seega tuleb rohkem tähelepanu pöörata süsiniku sidumist suurendavale majandamisviisile. Kuna toidusüsteemi heite vähendamine on tootmise ja bioloogiliste protsesside tiheda seose tõttu keeruline, ei tohiks seadusega tootmismahte vähendada. Lahendused tuleb leida süsteemi sees ressursse targemini kasutades, samuti tuleks meetmete kujundamise käigus hinnata nende koosmõju.
Merenduse töörühm
Merendus on üks sektoreid, millel on suur potentsiaal nii kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kui ka konkurentsivõime kasvuks. Oluline on suunata rahvusvahelise laevanduse poolt riigile laekuvad heitkogustega kauplemise süsteemi tulud tagasi laevade ümberehituse toetamiseks, sadamataristu arendamiseks ning teadus- ja arendustegevusteks. Kliimamuutustega kaasnevate veetaseme ja tuulte muutustega kohanemiseks vajavad sadamad ja laevateed süvendamisi ning kaid ja nendega seotud taristu tugevdamist ja ümberehitust.
Ringmajanduse töörühm
Tegemist on horisontaalse valdkonnaga, mis peaks olema iga kliimaseaduse töörühma käsitluses. Valdkonna peamine panus kasvuhoonegaaside heite vähendamisse seisneb materjaliressursi väärtuse pikaajalises hoidmises. Seadus peaks andma suuna ringmajanduse investeeringute järjepidevaks toetamiseks väljaspool hetkelisi Euroopa Liidu rahastusvahendeid ning looma võimalusi uute toormaterjalide ja teisese toorme kasutuselevõtuks Eesti majanduses.
Transpordi ja liikuvuse töörühm
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide tuleneb valdavas osas maanteetranspordist, millest omakorda enamus tuleneb sõiduautodest. Kliimaseaduses seatavad eesmärgid ning väljatöötatavad meetmed peaksid seega enim panustama maanteetranspordi heite vähendamisse, samal ajal mitte tähelepanuta jättes alternatiivsete liikumisviiside arendamist. Lisaks oodatakse, et kliimaeesmärkide saavutamine oleks kulutõhusus, et see panustaks omamaise ettevõtluse arendamisse ja motiveeriks uute lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu.
Tööstuse ja maavarade töörühm
Ühiselt leiti, et kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks on vajalikud investeeringud tehnoloogiaarendusse, energiatõhususse ja kütuste vahetusse, milleks on vajalik pikaajaline õiguskindlus ja investeeringute tegemist soodustavate meetmete rakendamine. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud ettevõtete esindajate ootus on, et riik ei dubleeriks Euroopa Liidu meetmeid siseriiklikult ega kehtestaks täiendavaid õiguslikult siduvaid eesmärke. Teise arvamusena jäi kõlama, et ka kauplemissüsteemi kuuluvate ettevõtete heite piiramiseks võib olla täiendav regulatsioon vajalik, et riik suudaks kõigi sektorite peale kokku oma kliimaeesmärgid saavutada.
Töörühmade kohtumised
| Töörühm | Kohtumise aeg | Materjalid |
| Töörühmade ühine avakohtumine | 01.11.2023 | |
| Energeetika töörühm | 06.12.2023 | |
| 22.02.2024 | ||
| Transpordi ja liikuvuse töörühm | 20.12.2023 | |
| 06.02.2024 | ||
| 13.03.2024 | ||
| Merenduse töörühm | 02.11.2023 | |
| 16.01.2024 | ||
| 22.02.2024 | ||
| Ruumiloome ja hoonete töörühm | 19.12.2023 | |
| 08.02.2024 | ||
| Elurikkuse ja maakasutuse töörühm | 10.01.2024 | |
| 28.02.2024 | ||
| Kestliku toidusüsteemi töörühm | 14.12.2023 | |
| 14.02.2024 | ||
| Ettevõtluse ja ressursikasutuse töörühm | 18.01.2024 | |
| 20.03.2024 | ||
| Ringmajanduse töörühm | 12.01.2024 | |
| 22.03.2024 | ||
| Tööstuse ja maavarade töörühm | 16.01.2024 | |
| 29.02.2024 |
Viimati uuendatud 17.05.2024