Ülevaade jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse peamistest muudatustest, mis on seotud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse

• Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale täitmiseks tagastada või seda ei ole kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda.

  • Kui toode on näiteks valmistatud kartongist, kuid kaetud plastikihiga, siis selline toode liigitub plasttooteks.
  • Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu arvestatakse plasttootena polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti (nt PLA, PHA ja muud sarnased materjalid), olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema.

• Pakendiseadusega sätestatakse järgmised ühekordselt kasutatavate plasttoodete liigid:

  • joogipakend – korgi või kaanega kuni -  kolm liitrit vedelikku mahutav joogianum;
  • joogipudel – korgi või kaanega kitsama kaelaosa või suuga kuni kolm liitrit vedelikku mahutav joogipakend;
  • joogitops – korgi või kaanega joogianum, mis on mõeldud kas täitmiseks müügikohas või mida müüakse eraldi isiklikuks tarbeks;
  • toidupakend – kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või  - kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta;
    • Näiteks kuuluvad toidupakendite alla kiirtoidupakendid või külma või kuuma toitu sisaldavad toidu-, võileiva-, vrapi- või salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud.
    • Toidupakenditeks ei loeta kuivtoidu- või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendeid. Toidupakenditeks ei loeta joogipakendeid, taldrikud ning toitu sisaldavaid pakke ja pakkematerjale.
    • Toidupakend on kujuhoidev ehk selle kuju toidu lisamisel või eemaldamisel ei muutu ning neid ei ole võimalik painutada. 
    • Toidupakendiks ei loeta rohkem kui ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit või ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit, mida müüakse rohkem kui ühekaupa.
  • painduvast materjalist pakk ja pakkematerjal – koheseks otse tarbimiseks mõeldud valmistoidu pakkumiseks ettenähtud pakk või pakkematerjal;
    • Painduvast materjalist pakkide ja pakkematerjalide all mõeldakse ühekordselt kasutatavaid plastist pakendeid, mis ei ole kujuhoidvad.
    • Pakendi kuju on hõlpsasti muudetav, näiteks kui toiduaineid lisatakse või eemaldatakse, erinevalt jäigast pakendist (toidupakendist), mille kuju toidu lisamisel või eemaldamisel ei muutu.
    • Samuti on oluline, et painduvast materjalist pakk või pakkematerjal sisaldab valmistoitu, mis on mõeldud tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist ilma edasise valmistamiseta.
    • Näiteks krõpsud, küpsised, maiustused, šokolaaditahvlid, pagaritooted, külmutatud toidukaubad, mis on pakendatud pakki või pakkematerjali, mida on võimalik tarbida otse pakist või pakkematerjalist ilma edasise valmistamiseta.
  • õhuke plastkandekott -  sangadega või sangadeta kandekott.
• Otsustamaks, kas konkreetne pakend on ühekordselt kasutatav plasttoode ning kuidas täpsemalt pakend liigitada, on soovitatav lähtuda Euroopa Komisjoni välja töötatud suunistest ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:216:FULL&from=EN

• Muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
• Antud meetmete rakendamise eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale.

• Pakendiseadusega keelustatakse teatud pakendite Eesti turule laskmine (PakS § 5 lg 3).

  Eesti turule on alates 01.05.2023 keelatud esmakordselt lasta järgmisi pakendeid:
  • pakendid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist;
  • vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu;
  • vahtpolüstüreenist joogipakendid;
  • vahtpolüstüreenist joogitopsid.

• Veel keelustatakse (jäätmeseaduse alusel alates 01.05.2023): oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted üldisemalt (JäätS § 22⁴) ja ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad ja söögipulgad), taldrikud, joogikõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred (JäätS § 22³).

  • Nõue puudutab ka osaliselt plastist valmistatud ühekordseid plasttooteid. Näiteks kui toode on valmistatud kartongist, kuid kaetud plastikihiga, siis selline toode liigitub plasttooteks.

  • Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest    lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu arvestatakse plasttootena polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti (nt PLA, PHA ja muud sarnased materjalid), olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema.

• Eelnimetatud tooted keelustatakse, kuna tegemist on Euroopa Liidu randadest kõige enam leitud toodetega.

• Tooted, mis on Eesti turule lastud enne 01.05.2023 võib lõpuni müüa.

​​​​​​

•       Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis peavad märgistust kandma:

  •     joogitopsid (PakS § 23¹; märgistus peab olema kantud tootele);

  •     hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid (JäätS § 22⁵; märgistus peab olema kantud toote pakendile);

  •    niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks (JäätS § 22⁵; märgistus peab olema kantud toote pakendile);

  •      filtriga tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (TubS § 12¹; märgistus peab olema kantud toote pakendile). 

• Märgistusnõuded kehtivad juba alates 03.07.2021.

  • See tähendab seda, et alates 03.07.2021 peavad tooted, millele kehtivad märgistusnõuded, Eesti turule laskmise hetkel kandma vastavat märgistust.

  • Kui tooted on Eesti turule lastud enne 03.07.2021, siis märgistamisnõuded neile ei rakendu.

• Nõuded on paika pandud otsekohalduva rakendusmäärusega (Euroopa Komisjoni rakendusmäärus 2020/2151). Rakendusmäärus on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2151&qid=1680458425272&from=EN
• Ühtsed märgistusnõuded kehtivad kogu Euroopa Liidus.
• Märgistus peab olema selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus ühekordselt kasutatav plasttoode turule lastakse.​​​​​​​

​​​​​​

• Kinnitava korgi nõue joogipakenditele – alates 3. juuli 2024 (PakS § 36² lg 1).

  • Rakendub ühekordselt kasutatavatele plastist joogipakenditele.
  • Alates 2024. aasta 3. juulist lubatud ühekordselt kasutatavat plastist joogipakendit, millel on plastist kork või kaas, turule lasta üksnes siis, kui kork või kaas jääb toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge.
  • Nõue kehtestati Euroopa Liidus seetõttu, et joogipakendite plastist valmistatud korgid- ja kaaned on ühed kõige enam Euroopa Liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavad plasttooted. Nõude kehtestamine aitab kaasa mereprügi vähenemisele.

• Ringlusse võetud plasti kasutamise kohustus joogipudelites – alates 2025. aastast

  • Antud nõue kehtestatakse selleks, et edendada ringlusse võetud materjalide kasutuselevõtmist Euroopa Liidus.
  • Alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab polüetüleentereftalaadist (PET) valmistatud joogipudelite koostises olema vähemalt 25 protsenti ringlusse võetud plasti (PakS § 36² lg 3).
  • Alates 2030. aasta 1. jaanuarist peab joogipudelite koostises olema vähemalt 30 protsenti ringlusse võetud plasti (PakS § 36² lg 4).
  • Protsendid arvutatakse nimetatud joogipudelite turule lastud keskmisena (iga pudel ei pea sisaldama, kuid turule lastud keskmine tuleb saavutada; samas tuleb arvestada sellega, et hetkel on Euroopa Liidus läbirääkimised pooleli seoses pakendi- ja pakendijäätmete määruse kehtestamisega, milles soovitakse 2030. aastaks seada eesmärk, mille kohaselt iga plastpudel peab sisaldama ringlussevõetud plasti).
  • Pakendiettevõtjad, kes lasevad Eesti turule ühekordselt kasutatavaid plastpudeleid, peavad esitama riiklikkusse pakendiregistrisse andmed turule lastud plastist joogipudelite koostises oleva ringlusse võetud plasti sisalduse kohta, arvutatuna turule lastud plastist pudelite keskmisena.
    • Pakendiettevõtja peab vajaduse korral tagama järelevalveõigust omavale isikule andmete ja dokumentide kättesaadavuse, mis tõendavad nõuete täitmist.

• Erandid (PakS § 36² lg 5): nõudeid ei rakendata klaasist või metallist joogipakendile ja -pudelile, mille kork või kaas on valmistatud plastist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 35–56), artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustustel toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavatele joogipakendile ja -pudelile.

• Varem oli pakendiseadusega kehtestatud pakendijäätmete üldine ringlussevõtu sihtmäär ning eraldi sihtmäärad pakendimaterjali liikidele. Muudatusega täpsustatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid (PakS § 36 lg 5).

• 2025. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 77 % ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.

• 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 % ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.

• 2026. aastaks peame Eesti riigis vähendama ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimist võrrelduna 2022. aastaga

  • Joogitops – korgi või kaanega joogianum, mis on mõeldud kas täitmiseks müügikohas või mida müüakse eraldi isiklikuks tarbeks.
  • Toidupakend – kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või  - kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta.
    • Toidupakend on kujuhoidev ehk selle kuju toidu lisamisel või eemaldamisel ei muutu ning neid ei ole võimalik painutada.
    • Toidupakendiks ei loeta rohkem kui ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit või ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit, mida müüakse rohkem kui ühekaupa.
  • Teistele ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele tarbimise vähendamise kohustus ei rakendu.

Pakendiettevõtjale sätestatud nõuded

• Alates 01.05.2023 peab pakendiettevõtja müügikohas andma lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib müügipakendisse pakendamata valmistoidu ja joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutatavasse toidupakendisse või joogitopsi (PakS § 5 lg 2 p 4).

• Pakendiettevõtja peab võtma kasutusele meetmed, et saavutada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt jäätmepoliitika üldistele eesmärkidele, eriti jäätmetekke vältimine, mis peaks üha suureneva tarbimise suundumuse olulisel määral ümber pöörama (PakS § 5 lg 5).

  • Nõue rakendub pakendiettevõtjatele, kes kasutavad oma kauba pakendamiseks (sh kui täitmine toimub müügikohas) ühekordselt kasutatavaid plastist joogitopse ja toidupakendeid).
  • Pakendiettevõtjatele on jäetud valikuvabadus, milliseid konkreetseid meetmeid kasutusele võtta. Meetmete valik võib varieeruda tegevusvaldkondade kaupa ja selleks on jäetud paindlikud võimalused.
  • Nende meetmetega tuleb saavutada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise mõõdetav vähenemine 2026. aastaks võrrelduna kalendriaastaga, mille kohta on pakendiettevõtjal esimest korda kohustus esitada pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plasttoodete andmed (PakS § 5 lg 6).
  • Meetmete kirjeldamiseks tuleb pakendiettevõtjal koostada tegevuskava, mis avaldatakse ettevõtte veebilehel selle olemasolul (PakS § 5 lg 7).
  • Tegevuskava tuleb koostada hiljemalt 01.09.2023.

• Ühekordselt kasutatavate plastist (sh osaliselt plastist) toidupakendite ja joogitopside tarbimise kohta peavad pakendiettevõtjad hakkama esitama andmeid riiklikkusse pakendiregistrisse.

  • Esimene periood, mille kohta on vaja andmeid esitada, on 2024. aasta.
  • Vabatahtlikult on võimalik esitada andmeid ka 2022. ja 2023. aasta kohta.
  • 2024. aasta andmed tuleb esitada 2025. aastal (täpsemalt hiljemalt 31.03.25; vabatahtlikult võimalik esitada nii 2022. kui ka 2023. aasta andmed).
  • Riiklik pakendiregister: https://pakis.envir.ee/pakis/

Avalikud üritused​​​​​​​

• 2023. aastal avalike ürituste korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et alates 01.05.2023 on Eesti turule keelatud lasta:

  • ​​​​​​​​​​​​​​vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu;
  • vahtpolüstüreenist joogipakendid;
  • vahtpolüstüreenist joogitopsid;
  • ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad ja söögipulgad), taldrikud, joogikõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred.
    • ​​​​​​​Ka ühekordselt kasutatavad biolagunevast või biopõhisest plastist tooted on antud keelu all.
    • Ka osaliselt plasti sisaldavad tooted on antud keelu all (nt papptaldrik, mis on kaetud plastikihiga). 
  • Juhul kui eelnevalt nimetatud tooted on Eesti turule lastud enne 01.05.2023, siis võib need lõpuni tarbida, kuid alates 01.05.2023 uusi eelnevalt nimetatud tooteid Eesti turule lasta ei tohi.

• Alates 01.01.2024 on avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu (PakS § § 5 lg 8).

  • ​​​​​​​​​​​​​​Antud nõude puhul ei ole mõeldud, et avalikel üritustel müüdavad joogid peaksid olema pakendatud korduskasutavatesse pudelitesse, kuid kui näiteks jook valatakse pudelist välja, siis tuleb selleks kasutada korduskasutatavat topsi või muud korduskasutatavat joogianumat.
  • Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.

• Jäätmeseaduses kehtestatakse laiendatud tootjavastutussüsteemid plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite jaoks ning plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele.

  • Laiendatud tootjavastutuse nõuded hakkavad plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite, õhupallide ning plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele kehtima alates 31.12.2024.
  • Laiendatud tootjavastutuse nõuded hakkavad filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite osas kehtima alates 01.01.2024.
  • Isiklikus tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite tootjad on isikud, kes lasevad majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule niisutatud pühkepabereid. Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine.  Isiklikus tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite tootjad peavad alates 31.12.2024 registreerima end probleemtooteregistris ning esitama probleemtooteregistrisse turule lastud koguste osas andmeid. Eelmise kalendriaasta kohta esitatakse andmed registrisse hiljemalt 31. jaanuaril. Isiklikus tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite tootjad peavad alates 31.12.2024 kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise, nende jäätmete edasise veo ja käitlemisega ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega seotud kulud.  Isiklikus tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite tootjad peavad alates 31.12.2024 kandma teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud, sh andma toote kasutajale teavet tootest tekkinud jäätmete mõjust keskkonnale ning korraldama teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
  • Õhupallide tootjad on isikud, kes lasevad majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule õhupalle. Õhupallide tootjad peavad alates 31.12.2024 registreerima end probleemtooteregistris ning esitama probleemtooteregistrisse turule lastud koguste osas andmeid. Eelmise kalendriaasta kohta esitatakse andmed registrisse hiljemalt 31. jaanuaril. Õhupallide tootjad peavad alates 31.12.2024 kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise, nende jäätmete edasise veo ja käitlemisega ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega seotud kulud.  Õhupallide tootjad peavad alates 31.12.2024 kandma teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud, sh andma toote kasutajale teavet tootest tekkinud jäätmete mõjust keskkonnale ning korraldama teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
  • Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite tootjad on isikud, kes lasevad majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti sisaldava filtriga tubakatooteid ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtreid. Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite  tootjad peavad alates 01.01.2024 registreerima end probleemtooteregistris ning esitama probleemtooteregistrisse turule lastud koguste osas andmeid. Eelmise kalendriaasta kohta esitatakse andmed registrisse hiljemalt 31. jaanuaril.  Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite  tootjad peavad alates 01.01.2024 kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise, nende jäätmete edasise veo ja käitlemisega ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega seotud kulud.  P lasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite  tootjad peavad alates 01.01.2024 kandma teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud, sh andma toote kasutajale teavet tootest tekkinud jäätmete mõjust keskkonnale ning korraldama teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
  • Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad on isikud, kes lasevad majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid. Plasti sisaldav kalapüügivahend on kala- ja vesiviljeluses kasutatav püügivahend. Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad alates 31.12.2024 registreerima end probleemtooteregistris ning esitama probleemtooteregistrisse turule lastud koguste osas andmeid. Eelmise kalendriaasta kohta esitatakse andmed registrisse hiljemalt 31. jaanuaril. Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad alates tootjad peavad alates 31.12.2024 kandma teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud, sh andma toote kasutajale teavet tootest tekkinud jäätmete mõjust keskkonnale ning korraldama teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.  Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad alates 31.12.2024 korraldama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud, sh korraldama kalapüügivahendite jäätmete kogumise ning edasise käitluse ja tagama teataval määral kalapüügivahendite ringlussevõtu.

• Pakendivaldkonnas kehtib juba varasemalt laiendatud tootjavastutuse põhimõte, kuid alates 01.01.2024 peab olemasolev tootjavastutussüsteem pakenditele katma täiendavad kulud järgmiste ühekordselt kasutatavate plasttoodete korral: toidupakendid, painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjalid, kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendid, joogitopsid ning õhukesed ja eriti õhukesed plastkandekotid.

  • Täiendavad nõuded on seotud avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise, nende jäätmete edasise veo ja käitlemisega ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega.

Täiendavad tootjavastutuse kulud

• Laiendatud tootjavastutuse üldise põhimõtte kohaselt peavad tootjad/pakendiettevõtjad tagama oma toodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise, edasise käitlemise ning maksma kinni nende tegevustega seonduvad kulud.

• Ühekordse plasti direktiivist rakendub uus põhimõte, mille kohaselt teatud plasttoodete osas peavad tootjad/pakendiettevõtjad hakkama rahaliselt panustama ka avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ning käitlemisega seotud kulude kandmisse ning samuti asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega.
• Sellised täiendavad kulud rakenduvad järgmistele toodetele: plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberid, õhupallid ning filtriga tubakatooted ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrid ning järgmised ühekordselt kasutatavad plastpakendid: toidupakendid, painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjalid, kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendid, joogitopsid ning õhukesed ja eriti õhukesed plastkandekotid.
• Täiendavad tootjavastutuse kulud rakenduvad alates 01.01.2024 eelnevalt loetletud plastpakenditele ning filtriga tubakatoodetele ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtritele ning alates 31.12.2024 plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberitele ja õhupallidele.
• Antud kulud ei tohi ületada eelnevalt kirjeldatud teenuste kulutõhusa osutamise kulusid. Kulud määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende volitatud tegevusega.
• Kulude ühetaolise arvutamise metoodika ja kulude määramise kord kehtestatakse eraldi keskkonnaministri määrusega, mis kehtestatakse hiljemalt 01.01.2024.​​​​​​​

• Teadlikkuse suurendamise meetmete eesmärk on teavitada ning motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma, et saavutada ühekordselt kasutatavate plasttoodetest tekkiva prügi koguse vähenemine.

• Teadlikkuse tõstmise meetmete rakendamise osas on lähenetud PakSis ja JäätSis erinevalt, olenevalt tootegrupist.

• Pakendiseaduse muudatused teadlikkuse tõstmisega seoses:

  Teadlikkuse tõstmise meetmed jagunevad kaheks: müügikohtades rakendatavad meetmed ning taaskasutusorganisatsioonide poolt rakendatavad meetmed:.
  • Teadlikkuse tõstmise meetmed jagunevad kaheks: müügikohtades rakendatavad meetmed ning taaskasutusorganisatsioonide poolt rakendatavad meetmed:
    • Müügikohtades (PakS § 20 lg 2¹): pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, peab jagama teavet ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Ühekordselt kasutatavad plasttooted jagunevad PakS-i kohaselt joogipakenditeks, joogipudeliteks, joogitopsideks, toidupakenditeks, pakkematerjalideks ja pakkideks ning plastkandekottideks.
    • Taaskasutusorganisatsioonid peavad edaspidi suunama vähemalt kaks protsenti käibest teadlikkuse tõstmisese tegevustesse (PakS § 17⁴ lg 5; seni oli kohustus vähemalt 1 protsenti panustada). Lisaks tuleb edaspidi avalikkust ja tarbijaid teavitada eraldi ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale (PakS § 17⁴ lg 1 p 11). Avalikkuse ja tarbijate teavitamine eraldi ühekordselt kasutavate plasttoodete negatiivsest mõjust keskkonnale aitab vähendada nende mittenõuetekohast kõrvaldamist.
    • Täpsustatakse, milliseid meediakanaleid tuleb taaskasutusorganisatsioonidel avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks kasutada (PakS § 17⁴ lg 6) . Oluline on, et avalikkuse ja tarbijate teavitamine oleks laiahaardeline ning ulatuks võimalikult paljude inimesteni. Pakenditega puutuvad kokku kõik Eesti elanikud, mistõttu on väga tähtis, et info jõuaks kõigini ning selleks kasutataks mitmeid meediakanaleid. Seega tuleb taaskasutusorganisatsioonidel avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks kasutada vähemalt üleriigiliselt levivaid meediakanaleid, maakonna ja kohalike omavalitsuste ajalehti ning välireklaami.

• Jäätmeseaduse muudatused teadlikkuse tõstmisega seoses:

  • Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatorite turule laskja või turustaja peab edaspidi toote reklaamis välja tooma info toote plastisisalduse kohta ning teavitama tarbijat selle tootega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule. Lisaks on ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatori turule laskja või turustaja on kohustatud kasutajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldama kord aastas vähemalt ühe minimaalselt kahenädalase üleriigilise teabekampaania. Teabekampaania täpsemad nõuded on toodud JäätS-i § 22⁶.
  • Plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite tootjatel, õhupallide tootjatel, plasti sisaldavatele kalapüügivahendite tootjatel ning filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite tootjatel tuleb  tarbijaid teavitada ning korraldada teabekampaaniaid. Määruses „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ sätestatakse ühekordselt kasutatavate plasttoodete kasutajatele ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajatele  kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teadlikkuse suurendamise meetmed.

• Juba varem kehtis nõue, et pakendiettevõtja, kes laseb Eesti turule pakendatud kaupa, peab pidama arvestust Eesti turule lastud pakendite pakendimaterjali liikide ja koguste kohta.
  • Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
• Seni oli riiklikusse pakendiregistrisse andmete esitamise kohustus pakendiettevõtjatel, kes lasid Eesti turule kaupa plastist pakendis, mille mass on üle 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on üle 200 kilogrammi aastas.
• 01.05.2023 jõustub muudatus, millega kaotatakse eelnevalt nimetatud künniskogused ning kõik pakendiettevõtjad peavad hakkama oma turule lastud pakendeid deklareerima.
• Lisaks rakendub kohustus tagada enda poolt Eesti turule lastud pakendite kokkukogumine ja taaskasutusse suunamine selliselt, et täidetud oleksid pakendiseaduses sätestatud ringlussevõtu sihtarvud.
  • ​​​​​​​Pakendiettevõtjad võivad valida, kas täidavad kohustusi iseseisvalt või annavad kirjaliku lepinguga kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile. Viimasel juhul vastutab siis pakendiseadusest tulenevate kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon ning andmete esitamine toimub taaskasutusorganisatsioonile, kes edastab andmed riiklikkusse pakendiregistrisse (https://pakis.envir.ee/).
  • Eestis tegutseb kokku neli taaskasutusorganisatsiooni, kellest üks on keskendunud tagatisrahaga joogipakenditele. Taaskasutusorganisatsioonid:
    • ​​​​​​​MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) https://www.eto.ee/
    • OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) https://pakendiringlus.ee/
    • OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) https://tvo.ee/
    • OÜ Eesti Pandipakend (tagatisrahaga (pandiga) pakendid) https://eestipandipakend.ee/
• Lisaks muudeti plastkandekottide arvestuse pidamise korda (PakS § 24²). Varem oli tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta arvestuse pidamise ja andmete esitamise nõue pakendiettevõtjatel, kelle müügipind oli üle 100 m². Muudatuse kohaselt on edaspidi kohustus arvestust pidada ja andmeid esitada kõikidel pakendiettevõtjatel, kes müügikohas müüvad või annavad tarbijatele tasuta õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte. Võimalikult usaldusväärne ja täpne andmete kogumine on vajalik seetõttu, et Eesti riik peab kord aastas esitama andmed õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta Euroopa Komisjonile.
  • ​​​​​​​2023. aasta andmed esitatakse pakendiregistrisse hiljemalt 01.03.2024.
  • Andmed tuleb esitada riiklikusse pakendiregistrisse: https://pakis.envir.ee/pakis/

Tulenevalt ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisest lisati asjakohased vastutussätted nii JäätS-i kui ka PakS-i ja tõsteti rikkumiste karistusmäärasid JäätS-is. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid.