“Renoveerimine pikendab hoone eluiga, vähendab energiakulu ning annab hoonele värske ilme. Korteriühistud on end renoveerimise kasudega väga hästi kurssi viinud ning valmisolek ja soov oma kodu korda teha aina kasvab,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
“Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada. Samuti pöörame tähelepanu piirkondadele, kus on madalamad sissetulekud ja kinnisvara väärtus,” selgitas minister.
Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja töödest 30–50 protsenti. Toetusmäär on kõrgem madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades, väikestel majade ja muinsuselamute renoveerimisel, lifti ehitamisel ning tehaselisel rekonstrueerimisel.
Erinevalt eelmistest voorudest ei jagata toetust enam vastavalt taotluse esitamise kiirusele. Korteriühistutel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse kõik taotlused majas tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleb üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel kehtivad ja korrektsed.
Hindamisel pannakse taotlused pingeritta viies erinevas eelarvejaotuses: väikesed korterelamud (3–17 korterit), keskmised korterelamud (18–59 korterit), suured korterelamud (60 ja enam korterit), naabruskonnapõhine rekonstrueerimine ja kultuuriväärtusega muinsuselamud.
Taotlusvoor avaneb septembris, selle täpsemast korraldusest teavitab EIS lähiajal. Rahastusotsused tehakse alates 2026. aasta jaanuarist.
Kortermaja renoveerimisel parema tulemuse saamiseks on teadusarendusprojektis BuildEST valminud juhendid hoone kliimakindlaks renoveerimiseks ja Euroopa Uue Bauhasi põhimõtete järgimiseks, mis aitavad pöörata tähelepanu nii parema ruumikvaliteedi loomisele kui ka lahenduste kestvusele.
Korteriühistutele suunatud 80 miljoni eurost taotlusvooru rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest.
***
Korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoor 2025
Toetuse kogusumma: 80 miljonit eurot.
Sihtgrupp: korteriühistud enne 2000. aastat ehitatud korterelamutes.
Toetatavad tegevused: terviklik rekonstrueerimine. See hõlmab fassaadi, sokli, vundamendi, katuse, katuslae, pööningulae, akende, välisuste soojustamist ja vahetamist; tehnosüsteemide ja ventilatsioonisüsteemi asendamist või rekonstrueerimist; taastuvenergia tootmisseadmete soetamist ja paigaldamist; küttesüsteemi asendamist; keldrisse varjumiskoha rajamist jmt.
Toetusmäärad ja -summad sõltuvad tööde mahust ja asukohast:
Keskmiste ja suurte majade terviklikul renoveerimisel:
- Tallinnas ja Tartus 30%,
- Tallinna ja Tartu ümbritsevate valdade asustusüksused, kus vastavalt 2024. aasta korterite tehingute statistikale on korterite keskmine turuväärtus:
- väiksem kui 500 EUR/m2 – 50%
- vahemikus 500-1500 EUR/m2 – 40%
- suurem kui 1500 EUR/m2 – 30%
(Oma kodukoha korterite turuväärtust saab kontrollida ka kinnisvara tehingute andmebaasist)
-
Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Märja alevikus, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas - 40%
-
Ülejäänud Eesti - 50%
Väikeste ehk alla 17 korteriga majade puhul on toetus igas piirkonnas 10% kõrgem.
Toetusmäära tõstab veel:
- Lifti lisamisel suureneb toetusmäär 10%, aga mitte kõrgemaks kui 50%.
- Tehaselisel renoveerimisel suureneb toetusmäär 10%, aga mitte kõrgemaks kui 55%.
- Muinsusmajadel (ehitismälestis ja muinsuskaitseala A- ja B-väärtusklassiga korterelamud) Tallinnas ja Tartus suureneb toetusmäär 10%.
- Muinsusmajadel (ehitismälestis ja muinsuskaitseala A- ja B-väärtusklassiga korterelamud) väljaspool Tallinna ja Tartut ning Rebala ja Valga muinsuskaitsealadel suureneb toetusmäär 20%.
