„Euroopa ettevõtetel on oskused ja tehnoloogia olemas, et isejuhtivate sõidukite arenduses maailmaga sammu pidada. Praegu pidurdavad arengut aga riigiti erinevad reeglid, mistõttu on uusi lahendusi keeruline kogu Euroopas kasutusele võtta. Kui me siin ühiselt ei tegutse, riskime sellega, et Euroopa jääb teistest suurtest turgudest maha,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Eesti hinnangul tuleks ühtlustada ka erinevatele liikuvusteenustele kehtivaid nõudeid, et ettevõtetel oleks lihtsam kogu Euroopa Liidu turul tegutseda. Erinevused on Leisi sõnul näha näiteks isejuhtivate taksode kasutuses: USAs tehakse nendega juba sadu tuhandeid sõite nädalas, samal ajal kui Euroopas on nende kasutamine veel algusjärgus.
Isejuhtivad sõidukid võivad ministri sõnul aidata liiklusohutust parandada, vähendades inimlikest eksimustest põhjustatud õnnetusi ja võimaldades liikluses tekkivaid ohte varem märgata. Ka Euroopa Kontrollikoda tõi oma 2024. aasta aruandes välja, et isejuhtimise tehnoloogia võiks aidata ära hoida kuni 22% surmajuhtumeid või raskeid vigastusi põhjustavatest liiklusõnnetustest.
Eesti rõhutas seejuures vajadust tagada isejuhtivate sõidukite ja neid toetavate liiklussüsteemide ohutu koos toimimine. „Uute lahenduste kasutuselevõtt ei tohi tekitada liikluses täiendavaid ohte ning süsteemid peavad toimima ohutult ka tehniliste tõrgete korral. Samuti peavad olema selged vastutusreeglid võimalike õnnetuste korral,” lisas Leis.
Kohtumise teises pooles arutasid ministrid kütusekriisi õppetunde ja Euroopa transpordisüsteemi vastupidavust. Eesti rõhutas vajadust vähendada sõltuvust imporditavast naftast, võtta rohkem kasutusele taastuvkütuseid ning investeerida selleks vajalikku taristusse.
