Kliimaseaduse eesmärk on anda selgus, õiguskindlus ning täpsed teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks. Kuna kliimaseadus puudutab kogu ühiskonda, anti selle väljatöötamisele avalik start koostöös huvirühmade, ekspertide ja ettevõtjatega.
„Kliimaseadus on meie valdkonna põhiseadus. See puudutab kõiki meie eluvaldkondi, seega saab see olema vundamendiks kogu Eesti seadusloomele järgmistel kümnenditel,“ lausus kliimaminister Kristen Michal. „Ambitsioon on suur - loodav seadus peab aitama meid kliimamuutusi tõhusamalt leevendada ning tagama väärtusliku elukeskkonna ka tulevikus, kuid lisaks sellele peame suutma pöörata väiksema keskkonnajälje ja kliimasõbraliku majanduse ka Eesti konkurentsieeliseks.“
Kliimaseadusega on kavas muuhulgas seada majandussektorite põhised kliimaeesmärgid, määrata tegevuste elluviijad, kaardistada rahalised vahendid ja kaasnevad kohustused. Nii näiteks seatakse õiguslikult siduvad pikaajalised kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ning nende jaotus sektorite vahel. Teiste seas puudutab see tööstust, energeetikat ja transporti, aga ka eraldi seatud eesmärki riigisektori jaoks.
„Seadus peab andma usaldusväärse õigusraami ja liikumissuuna nii ettevõtjatele, omavalitsejatele, poliitikakujundajatele, kogukondadele kui igale inimesele,“ märkis Michal. „Seetõttu soovime seadusloome kavandamisel kaasata ka võimalikult laia ekspertide ja teadlaste ringi, huvirühmade esindajaid ning tulla huvilistega teemasid arutama erinevatesse Eesti paikadesse.“
Täna kogunes kliimaseaduse esimesele arutelule ligi 200 erineva liidu ja ühenduse, ettevõtte ning ameti ja ministeeriumi esindajat. Infopäeval anti ülevaade OECD riikide praktikast, lisaks täpsemalt Soome kogemusest kliimaseaduse väljatöötamisel. Samuti räägiti loodava seaduse eesmärgist, edasisest ajakavast ning kaasarääkimise võimalustest. Lõpetuseks arutleti koos teadlaste ja ettevõtjatega, kellele ja mis eesmärgil kliimaseadust eelkõige on vaja.
Kliimaseaduse väljatöötamise keskseks nõustajaks saab olema erinevate valdkondade ekspertidest ja teadlastest koosnev sõltumatu Kliimanõukogu. Lisaks koguneb seadusloome juhtrühm ja töörühmad, kuhu kuuluvad erinevate liitude, ühenduste, ülikoolide ja keskkonnaorganisatsioonide ning ministeeriumide esindajad.
Ajakava kohaselt on plaanis kliimaseaduse väljatöötamise kavatsus saata avalikule kooskõlastusringile lähinädalal. Eelnõu esimene avalik konsultatsioon on plaanitud järgmise aasta kevadesse ning seadus on kavandatud Riigikogule üle anda järgmise aasta sügisel.
Ürituse salvestus saab lähipäevadel kättesaadavaks ministeeriumi kodulehel.
