Taristuminister Vladimir Sveti sõnul aitab toetus kaasa nii majanduse elavdamisele kui ka kliimaeesmärkide täitmisele. „Meie eesmärgiks on meelitada Eestisse piirkondlike ja rahvusvahelisi ettevõtteid oma laevu ümber ehitama. Selleks maksame tagasi osa kulutustest, mida siin tehakse, sarnaselt filmifondi toimimise loogikaga. Nii toome täiendavaid investeeringuid, aitame hoida ja luua töökohti merendussektoris ning toetame majanduse arengut. Merendusvaldkonnas konkureerime mitte naabrite, vaid teiste regioonidega ja peame olema proaktiivsed arendamas Eesti ja kogu Euroopa meretööstust,“ ütles minister.
Kliimaministeerium on hinnanud, et jagades 25 miljonit eurot umbes 15%-lise toetusena, on sellega võimalik Eestisse tuua laevaehitusprojekte ligi 170 miljoni euro eest ning maksulaekumistena saaks meetmesse panustatud summa tulla ligi kahekordselt tagasi. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid hindavad laevanduse dekarboniseerimise turu mahuks globaalselt aastani 2050 ligi 3 triljonit eurot.
Toetusmeede on mõeldud nii Eesti kui ka välismaa laevandusettevõtetele. „Meetmega saame muuhulgas tutvustada ja rahvusvaheliselt pilti tuua Eesti meretööstust, millel on kõik eeldused, et pakkuda laevandusettevõtetele kõrgetasemelist ümberehitusteenust – meil on globaalse kogemusega tööstusettevõtted, vajalik taristu ja strateegiline asukoht,” lisas Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. „Tegu on ühtlasi leevendusmeetmega laevaomanikele, kelle laevad liideti Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga,” märkis asekantsler.
Investeeringud tehakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisest saadud tulust ehk CO2 vahenditest. Kliimaministeerium plaanib meetme avada käesoleva aasta aprilli alguses.
