„Kui hoonele tehakse energiamärgis, sõltub elektritarbimisest ja selle keskkonnamõjust, kas maja saab A-klassi või B-klassi. Kuna Eesti elektritoodangus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud taastuvate energiaallikate osakaal ja vähenenud keskmine hind, saab energiatõhususe nõudeid edaspidi lihtsamini täita. Energiatõhusa maja rajamine muutub paindlikumaks, kuid samal ajal säilib selle peamine eelis – väiksem energiavajadus aitab hoida ka tulevased ülalpidamiskulud kontrolli all, “ lausus elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Ministeerium plaanib Tallinna Tehnikaülikooli värskele uuringule tuginedes vähendada elektri kaalumistegurit 2,0-lt 1,8-le. Selle tulemusel mõjutaks elektrikasutus edaspidi energiamärgist umbes 10 protsenti vähem kui varem.
Nii muutub uue väikeelamu ehitamine lihtsamaks, sest energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks tekib rohkem võimalusi. Näiteks soojuspumbaga kütmisel võib nõuete täitmiseks vajalik päikesepaneelide võimsus väheneda kuni 40 protsenti.
Teine muudatus puudutab kontoreid, poode ja teisi mitteeluhooneid. Edaspidi arvestatakse arvutuses ka elektriga, mida seadmed kasutavad öösel ja nädalavahetustel. Nii hakkab arvutuslik energiamärgis paremini vastama sellele, kuidas hoone päriselt energiat kasutab, samas ei muutu nõuded rangemaks.
Muudatused jõustuvad eeldatavasti oktoobris. Majaomanikel, kelle hoonel on juba energiamärgis olemas, pole tarvis muudatuste tõttu uut märgist tellida. Kõik juba väljastatud märgised kehtivad oma tavapärase kehtivusaja lõpuni.
24. juulil jõustusid lisaks muudatused olemasolevate hoonete energiamärgistele (KEK-märgistele), et tavapärasest erinevat kasutust energiatarbimisest lihtsamini maha lahutada – tänu sellele on projekteeritud ja valmis hoone energiamärgised paremini võrreldavad. Muudatus puudutab eelkõige äri- ja kaubandushooneid.
Augustis hakkasid kehtima ka ehitusseadustiku muudatused, mis lihtsustavad muuhulgas detailplaneeringute täpsustamist, hoonete seadustamist ning kasutuslubade ja –teatiste menetlusi, lisaks muutusid paindlikumaks ehitiste ligipääsetavuse nõuded. Need muudatused lihtsustavad eelkõige uusehitust ja vähendavad kulusid.
