Biosfääriala on UNESCO tunnustatud piirkond, kus inimesed elavad ja majandavad nii, et loodus säilib. Biosfääriala eesmärk on näidata, kuidas looduse hoidmine ja kohalik elu saavad käia käsikäes. Saartel tähendab see näiteks kestliku turismi ja kohaliku toidu arendamist, pärandniitude hooldamist, looduse ja kultuuripärandi teemade toomist koolidesse ning koostööd teiste riikide biosfäärialadega. Hiiumaal on kohalik LEADER-tegevusgrupp toetuste jagamisel eelistanud projekte, mis aitavad biosfääriala eesmärke täita.
Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo sõnul on tegemist väga suure mõjuga tunnustusega. „UNESCO hinnang kinnitab, et Lääne-Eesti saartel on õnnestunud see, mida paljudes paikades alles otsitakse: inimesed elavad, töötavad ja tegelevad ettevõtlusega nii, et loodus ei jää kaotajaks. Saartele tähendab see rahvusvahelist usaldust, millest võidavad nii turism, kohalikud tootjad kui ka noored, kes siin oma tulevikku näevad,“ ütles Keldo.
Lääne-Eesti saarte biosfääriala hõlmab Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu valda ning neid ümbritsevaid merealasid Läänemeres, Väinameres ja Liivi lahes, kokku 15 186 km². Alal on säilinud rohkelt pärandkooslusi, nagu loopealsed, rannaniidud ja puisniidud, mis on kujunenud sajandeid kestnud mõõduka inimtegevuse tulemusel. Biosfääriala vööndid järgivad olemasolevat kaitsekorda: tuum- ja puhveralad on juba praegu kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad.
Biosfääriala on koostöö- ja arendusraamistik, mitte kaitsekorra liik. Biosfääriala staatus ega UNESCO otsus ei too saarte elanikele, maaomanikele ega ettevõtjatele kaasa uusi piiranguid.
Biosfäärialal tegutsevad ettevõtted võivad oma asukohta turunduses esile tuua, näiteks „Toodetud UNESCO tunnustusega Lääne-Eesti saarte biosfäärialal“. Tegemist on asukohaväitega, mitte toote või ettevõtte sertifikaadiga.
UNESCO tõstis esile, et alates 2023. aastast juhitakse biosfääriala saartelt endilt: koordineerimise võtsid Keskkonnaametilt üle SA Hiiumaa Arenduskeskus ja TalTechi Kuressaare kolledž. Kiitust pälvisid ka kestliku turismi ja kohaliku ettevõtluse areng ning tihe koostöö ülikoolide ja noortega.
Edasiseks soovitas UNESCO suurendada biosfääriala nähtavust riiklikes poliitikates ja valdkondlikes strateegiates, kinnistada selle rolli kestliku saare- ja rannikuarengu näidisalana, tagada koordineerimisele stabiilne rahastus ka väljaspool lühiajalisi projekte ning selgitada senisest paremini vööndite omavahelisi seoseid.
Lääne-Eesti saared on Eesti ainus biosfääriala ning kuuluvad võrgustikku alates 1990. aastast. Kokku on maailmas 797 biosfääriala 145 riigis.
