Kõige õigem aeg radoonitaset mõõta on kütteperioodil ehk novembrist aprillini . Kuna radoonikontsentratsioon varieerub ajas, siis aasta keskväärtuse hindamiseks kõlbliku tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada pikka mõõteperioodi – vähemalt 2 kuud. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks ei piisa paarist päevast või nädalast.
Sel kütteperioodil mõõtmiseks on õige aeg mõõtmisega alustada hiljemalt märtsi alguses.
Radooni mõõtmist saab tellida nii eraettevõtetelt kui ka Keskkonnaametilt (loe lähemalt KeA lehelt). Enamasti mõõdetakse radoonitaset kahe väikese detektoriga (või seadmega), mis paigutatakse elamusse – soovitavalt üks magamistuppa ja teine elutuppa.
Usaldusväärsete tulemuste saamiseks kasuta usaldusväärset mõõtjat. Eestis on nendeks kõik Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel otsingusõnaga "radoon" leitavad mõõtjad või nende teenuse vahendajad. Lisaks veel teises Euroopa Liidu riigis tunnustatud mõõtjad.
Radoonikontsentratsiooni mõõtmise hinnad sõltuvad mõõtmismetoodikast ning mõõdetavate ruumide arvust.
Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas ja vundamendis olevate pragude ning torustiku- või juhtmeavade kaudu.
Talvel hoitakse uksi ja aknaid suletuna ning ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse rohkem maa-alust õhku. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sealt kaudu leiab väljapääsutee ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset.
Pikaajaline s.o. aastakümneid kestev elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.
Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu.
Erinevate õigusaktidega on kehtestatud õhu radoonkontsentratsiooni viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava kiirituse vähendamiseks. Hoonetes on kehtestatud ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemeks 300 Bq/m³, kuid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab see olema väiksem kui 200 Bq/m³.
Kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis. Täpsema ülevaate saamiseks tutvu Eesti Geoloogiafondiga või Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevate radoonikaartidega.
Soovitame kõikidel radooniriski piirkonna elanikel kontrollida radoonikontsentratsiooni elamus. Kuna radoon on õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas, siis kortermajades puudutab see soovitus eelkõige soklikorruse ja esimese korruse elanikke.
Ka piirkondades, mis ei ole määratletud kõrgendatud radooniriskiga alaks, võib esineda elamuid, mille siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon. Seega on soovitav ka nendes piirkondades mõõtmised läbi viia.
Radoonikontsentratsiooni vähendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks lahenduseks võib olla näiteks ventilatsiooni võimsuse suurendamine, eelkõige keldrikorrusel ning esimesel korrusel, mis võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Aga kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti. Selleks, et leida sinu hoonele sobiv lahendus, konsulteeri vastava valdkonna spetsialistiga.
Viimati uuendatud 02.03.2023
