CITES

Euroopa Liidus kehtivad CITES rakendamiseks EL-i määrused, mis sätestavad ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise reegleid. Erinevalt CITES konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D). Lisaks võib Euroopa Komisjon kehtestada ühendusse sissetoomisel lisapiiranguid. Eesti seadusandluses on üksnes need sätted, mida iga Euroopa Liidu liikmesriik peab ise oma siseriiklike õigusaktidega reguleerima (vastutavad asutused, vastutussätted, piiripunktide loetelu)

Eesti õigusaktid
CITES konventsiooni ratifitseerimise seadus
Looduskaitseseadus
Registreerimise kord
CITES loomaliikide nimekiri, mille elusate isendite surmamine on lubatud
Sisse- ja väljaveoks määratud tollipunktid
Kaaviari pakendite märgistamise kord ja käitleja aruande vorm
Keskkonnakahju hüvitamise kord
Teadusüksuse määramine
Loomakaitseseadus

Euroopa õigusaktid
Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel
Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (konsolideeritud)
Nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 sätestatud lubade, sertifikaatide ja muude dokumentide kujundust käsitlevad eeskirjad (konsolideeritud)
Komisjoni rakendusmäärus, millega keelatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu

Taotluse vormid:

Loa taotlus 

Sertifikaadi taotlus (EL see liikumine, ärikeelust vabastus)

Lisades A ja B loetletud liikidest isendite sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ja esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi sisseveoluba (2 koopiat) ja (taas)väljavedava riigi (taas)väljaveoloa originaal.
Lisades C ja D loetletud liikide sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ja esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sisseveoteatis (täpsemalt allpool) ning lisa C puhul ka (taas)väljavedava riigi (taas)väljaveoluba või päritolutõend.

Sisseveoluba
1. Sissevedaja (või volitatud esindaja):
a) esitab taotluse sisseveoloa saamiseks sihtliikmesriigi korraldusasutusele. Eestis on CITES korraldusasutus Keskkonnaministeerium. Korraldusasutused teevad otsuse lubade ja sertifikaatide väljaandmise kohta ühe kuu jooksul alates täidetud taotluse esitamise kuupäevast.
b) esitab ühendusse toomise koha piiritolliasutusele sisseveoloa 2 koopiat: 1) originaali (valgel paberil taustaks hall muster); 2) loa omaniku koopia (kollasel paberil);
c) esitab vajadusel (kui sisseveoloas on nii määratud) ka (taas)väljaveo dokumendid.

2.Tolliametnik: a) täidab mõlemal sisseveoloa koopial lahtri 27;
b) tagastab loaomanikule kuuluva koopia sissevedajale (või volitatud esindajale);
c) edastab sisseveoloa originaali ja kõik väljavedajalt riigilt saadud dokumendid viivitamata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnale.

(Taas)väljavedu ühendusest

Lisades A, B ja C loetletud liikidest isendite väljaveo korral ühendusest tuleb läbida vajalik kontroll ning esitada tolliasutuses, kus väljaveo tolliformaalsused täidetakse isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt välja- antud (taas)väljaveoluba (3 koopiat) 



(Taas)väljaveoluba

1. (Taas)väljavedaja(või volitatud esindaja): 
  
a) esitab taotluse selles liikmesriigis, mille territooriumil isendid asuvad; 
  
b) esitab määratud tolliasutusele (taas)väljaveoloa 3 koopiat: 


1) Originaal 
2) Loaomanikule kuuluv koopia (kollasel paberil) 

3) Tolli poolt tagastatav koopia 



Tolliametnik: 

a) täidab kõigil kolmel koopial lahtrid 27; 

b) tagastab originaali ja loaomanikule kuuluva koopia väljavedajale (või volitatud esindajale);

c) edastab koopia, mille toll tagastab väljaandvale asutusele viivitamata Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnale. 



Märkus: mõned erandid on kehtestatud vangistuses sündinud või kunstlikult paljundatud isenditele, isiklikele asjadele ja majatarvetele ning ka teadusasutustele. 

Sisseveoteatis 

1. Sissevedaja:
a) täidab sisseveoteatise 2 koopiat;
b) esitab ühendusse toomise koha piiritolliasutuses sisseveoteatise 2 koopiat 1) Sisseveoteatise originaal ( valgel paberil); 2) Sissevedajale kuuluv koopia ( kollasel paberil)
c) esitab vajadusel (C lisa puhul) (taas)väljavedavalt riigilt saadud dokumendid

2. Tolliametnik:
a) täidab mõlemal sisseveoteatise koopial lahtrid 14;
b) tagastab sissevedajale kuuluva koopia sissevedajale (või volitatud esindajale);
c) edastab sisseveoteatise originaali ja kõik (taas)väljavedavalt riigilt saadud dokumendid viivitamata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnale.

Transiitvedu 
Isendi transiitveol läbi ühenduse ei nõuta reeglina sissetoomiskoha tolliasutuses kontrolli läbiviimist ja lubade, sertifikaatide ja teatiste esitamist. A ja B lisasse kuuluvate isendite puhul ei viida kontrolli läbi ainult juhul kui kauba valdajal on ette näidata kehtiv (taas)väljaveoluba, milles on näidatud ka isendite sihtkoht. Juhul, kui nimetatud dokumente ette näidata ei ole, peetakse kaup kinni.

Isiklikud asjad ja majatarbed
Erandina ei ole teatud juhtudel vaja CITES sisseveolube surnud isendite, nende osade ja nendest saadu ühendusse sissetoomisel. Eelnimetatud kohaldatakse üksnes isendite, sealhulgas jahitrofeede suhtes, mis on
1) kolmandast riigist saabuva reisija pagasi hulgas
2) isikute omandis, kes vahetavad alalise elukoha kolmandas riigis alalise elukoha vastu ühenduses
3) on reisija poolt võetud jahitrofeed ning imporditakse tagantjärele.

Isiklike asjade erandit ei kohaldata lisa A liikide isendite suhtes, mille esmakordselt ühendusse sissetooja alaline või peamine elukoht on ühenduses. B lisa liikide esmakordsel ühendusse sisse toomisel ei nõuta tollis sisseveoloa esitamist, kui esitatakse (taas)väljaveo dokumendid.
A ja B lisa liikidest isiklike asjade ühendusse taas sisse toomisel ei nõuta tollis sisseveoloa esitamist, kui esitatakse varem kasutatud ja tolli poolt kinnitatud ühenduse sisse- või väljaveoloa omanikule kuuluv koopia, (taas)väljaveo dokumendi koopia või tõend selle ohta, et isend omandati ühenduses.

Erandine ei nõuta CITES erilube järgmiste B lisa toodete ülepiiriveol:
1) tuuraliste (Acipenseriformes spp.) mari (kaaviar), kuni 125 g ühe inimese kohta;
2) kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud nn vihmakepid, kuni 3 tükki inimese kohta;
3) Surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendid (välja arvatud liha ja jahitrofeed), kuni 4 isendit inimese kohta. Sealjuures isend on nii surnud loom, kui selle osa või sellest valmistatud toode;
4) suure tiibkodalase (Strombus gigas) karbid, kuni 3 tükki inimese kohta;
5) merihobukesed (Hippocampus spp.) kuni kolm surnud isendit inimese kohta;

6) rõõneskarplaste (Tridacnidae spp.) karbid, kuni kolm isendit inimese kohta, kogukaaluga mitte üle 3 kg. Kusjuures üks isend võib olla üks terve karp või kaks kokkusobivat poolt;

7) akvilaaria (Aquilaria spp. ja Gyrinops spp.) – kuni 1 kg puidutükikesi, 24 ml õli ja kaks komplekti helmeid või palvehelmeid või kaks kaelakeed või kaks käevõru inimese kohta.

Euroopa Liidu sees liikumine

Ühtsest turust tuleneva kontrolli kaotamise tagajärjel ei ole reeglina isendite ühest liikmesriigist teise veol sisseveo- ja väljaveolube vaja taotleda. Erandiks on A lisasse kantud elusad isendid, kelle edasitoimetamisel Euroopa Ühenduse piires ühest kohast teise on vajalik selle liikmesriigi, kus isend asub, korraldusasutuse sertifikaat. Teiste isendite edasitoimetamise korral peab vastutav isik olema võimeline tõestama isendi seaduslikku päritolu.

Alates Euroopa Liiduga liitumise hetkest hakkasid meil täies mahus kehtima EL-i määrused, mis sätestavad ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise reegleid. Eesti seadusandluses on kirjutatud üksnes need sätted, mida iga Euroopa Liidu liikmesriik peab ise oma siseriiklike õigusaktidega reguleerima.

Eestis võib ohustatud liike kolmandatest riikidest sisse tuua ja välja viia järgmistest piiritolliasutusest.
 
Taimed ja taimsed saadused:
Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maanteel;
Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maanteel;
Tallinna-1 piiripunkt Tallinna Lennujaamas;
Paldiski-2 piiripunkt Paldiski Lõunasadamas;
Muuga piiripunkt Muuga sadamas;
Koidula piiripunkt (raudtee, maantee);
Eesti Posti klienditeeninduskeskus;
Narva raudtee piiripunkt (üksnes teravili ja puit).

Loomsed saadused: 
Luhamaa piiripunkt Riia-Pihkva maanteel;
Muuga piiripunkt Muuga sadamas;
Narva-1 piiripunkt Tallinn-Narva maanteel.
Koidula raudtee piiripunkt

Elusisendid - kabjalised, sõralised, hobuslased ning koerad ja kassid (mitte lemmikloomadena):
Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maanteel

Lemmikloomad: 
Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maanteel;
Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maanteel;
Tallinna-1 piiripunkt Tallinna Lennujaamas;
Paldiski-2 piiripunkt Paldiski Lõunasadamas (va linnud);
Muuga piiripunkt Muuga sadamas (va linnud);
Koidula piiripunkt (raudtee, maantee);
Narva raudtee piiripunkt.

Märkus: Erandjuhtudel võib korraldusasutus lubada ühendusse sissetoomist või ühendusest (taas)väljaviimist ka teiste tolliasutuste kaudu.

Muud tolliasutused lisaks piiritolliasutustele
Kui ühendusse sissetoodav saadetis jõuab mere-, õhu või raudteed mööda piiritolliasutusse, et seda sama transpordiliigiga ja vahepeal hoiustamata edasi toimetada teise liikmesriigi poolt määratud tolliasutusse ühenduses, toimub dokumentide kontroll viimases tolliasutuses. Kui saadetis on määratud tolliasutuses kontrolli läbinud ja siis edasi saadetud teise tolliasutusse edasisteks tolliprotseduurideks, peab viimane tolliasutus nõudma täidetud sisseveoloa koopia või täidetud sisseveoteatise koopa esitamist ja võib kontrollida kõike, mida peab vajalikuks, et teha kindlaks määruste 338/97 ja 1808/2001 järgimine. 

Eestis on CITES-i korraldusasutuseks Kliimaministeerium, elurikkuse kaitse osakond: Kontaktandmed: Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, telefon: 6262 882, kontaktisik Kadri Alasi: [email protected]

Eesti CITES teadusüksuseks on Eesti Loodusmuuseum. Kontaktisik Lennart Lennuk: [email protected], 56642297