Strateegiaga soovitakse suurendada nii Euroopa Liidu kui ka maailma kliimamuutustega kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Esitatakse pikaajaline visioon, et aastaks 2050 on Euroopa Liit kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud.
Strateegia eesmärk on viia arukama, süsteemsema ja kiirema kohanemise ning rahvusvahelise tegevuse edendamisega 2050. aastaks ellu visioon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest Euroopa Liidust.
Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud, et Euroopa Komisjon koostab ja võtab vastu uue ja ambitsioonikama ELi kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia, sest hoolimata senistest kliimamuutuse mõju leevendamise jõupingutustest on kliimamuutused jätkuvalt suur surveallikas nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil ning tuleb võtta tugevamaid meetmeid ohjamaks kliimamuutustest tulenevat mõju.
Kohanemise strateegia dokument koos sinna juurde kuuluva paketiga avalikustati 24. veebruaril 2021. Selles on esitatud pikaajaline visioon, kuidas muuta EL 2050. aastaks ühiskonnaks, mis on kliimamuutuste suhtes vastupidav ja kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. Strateegiaga soovitakse suurendada nii ELi kui ka maailma kohanemisvõimet ning minimeerida haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga.
Kohanemise strateegial on neli peamist eesmärki: muuta kohanemine targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks.
Ülevaade strateegia eesmärkidest ja tegevustest jaotatuna neljaks põhisuunaks:
-
Arukam kliimamuutustega kohanemine – parandada teadmisi ja andmete kättesaadavust, tegeledes samal ajal kliimamuutustega seotud ebakindlusega; tagada rohkem ja paremaid andmeid kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta ning muuta platvorm „Climate-ADAPT“ usaldusväärseks kohanemisalaseks Euroopa teabe-platvormiks;
-
Süsteemsem kliimamuutustega kohanemine– toetada poliitika kujundamist kõigil valitsemistasanditel, ühiskonnas ja majanduses ning kõigis sektorites; tõhustada kohanemisstrateegiate ja –kavade koostamist; lõimida kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine makromajanduspoliitikasse ja edendada looduspõhiseid kohanemislahendusi;
-
Kiirem kliimamuutustega kohanemine kõigis olulistes valdkondades – kiirendada kohanemislahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning kohanemismeetmete võtmist; vähendada kliimaga seotud riske ja äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenevat majanduslikku kahju ning tagada mageveevarude kättesaadavus ja nende kestlik kasutamine;
-
Tõhusam kliimamuutustega kohanemine rahvusvahelisel tasandil ja ülemaailmselt kliimamuutustele vastupanuvõime tugevdamine.
Kohanemise strateegias on toodud ära kolm valdkondadevahelist prioriteeti: kliimamuutustega kohanemise teema lõimimine makromajandus- ja eelarvepoliitikasse, looduspõhised kohanemislahendused (Nature-based Solutions ehk lühendina NBS) ja kohaliku tasandi kohanemismeetmed.
Strateegias esitatakse kogu majandust hõlmav lähenemisviis, milles pööratakse erilist tähelepanu kõige haavatavamatele majandusvaldkondadele, regioonidele (kliimamuutuste osas enam haavatavad vähim arenenud riigid, Aafrika ja väikesed saareriigid, mis on maailmamere taseme tõusust enim mõjutatud, aga ka EL äärepoolsed alad ning ranniku- ja mäestikupiirkonnad) ning rühmadele (nagu nt väikelapsed, krooniliste haigustega inimesed, eakad), eesmärgiga et vastupanuvõime saavutataks õiglasel ja ausal viisil.
Jätkatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise lõimimist kõigisse valdkondadesse, integreerides kliimamuutustega seotud kaalutlused ELi erinevatesse poliitikavaldkondadesse ja -meetmetesse ning programmidesse, et suurendada kliimamuutustele vastupanuvõimet.
Kohanemise strateegia on koostoimes teiste Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega nagu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, kestliku põllumajanduse strateegiadokumendiga „Talust taldrikule“, ringmajanduse tegevuskavaga puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel, ELi metsastrateegiaga, Euroopa kliimapaktiga, renoveerimislainega, mullastrateegiaga, aruka ja säästva liikuvuse strateegia ning uuendatud kestliku rahanduse strateegia.
Loe lisa:
Viimati uuendatud 19.01.2023
