Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeeringud

Mahukad investeeringud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi ning kaitsta keskkonda saasteainete eest. Veemajandus on kõigist keskkonnainvesteeringutest konkurentsitult suurima rahastamisega valdkond. Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot peamiselt Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha.

Suurte asulate puhul saadakse enamasti toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), kust toetuste andmise eesmärgiks on kvaliteedinõuetele vastav joogivesi enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja reovee kokku kogumine ning puhastamine üle 2000 ie reoveekogumisaladel.

Väikeste asulate rahastamine toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) Keskkonnaprogrammi kaudu. Keskkonnakaitse valdkonna projektide rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord on toodud keskkonnaministri 17.02.2006 määruses nr 13.

Tehtud investeeringud:

2001 – tänaseni : Keskkonnaprogrammi abil investeeritud ca 10 – 15 miljonit eurot/aastas
2004 – 2006: ÜF vahenditest toetatud ca 239 miljonit eurot, 13 projekti, 80 kohalikku omavalitusust.
2007 – 2013: ÜF vahenditest toetatud ca 469 miljonit eurot, 86 projekti, 90 kohalikku omavalitsust.

Aastatel 2014 – 2020 suunatakse Euroopa Liidu veemajandustaristu arendamiseks struktuuritoetustest 144 miljonit eurot.

Pärast aastat 2020 üle 2000 ie reoveekogumisalaldel veemajandustaristu investeeringuteks eeldatavalt toetust enam ei anta ning investeeringud tuleb tagada veeteenuse tariifist ja vee-ettevõtete ning kohalike omavalitsuste vahenditest.