Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest
Uued kliimaandmed on aluseks täpsema hoone energiavajaduste arvutamisel. Kui seni kasutati hoonete energiamudelite koostamisel aastate 1970–2000 keskmisi ilmastikuandmeid, siis alates 1. juunist arvestatakse kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Ühtlasi kaasajastatakse normaalaasta kraadpäevade andmestikku. Kliimaandmetest nähtub otseselt, et meie kliima on muutunud – kuumalained on sagenenud ja keskmised temperatuurid tõusnud. Muutunud kliimaga tuleb arvestada ka hoonetes – juba projekteerimisfaasis tuleb arvestada hoone jahutusvajadusega ning planeerida vastavad lahendused, mis tagavad hea sisekliima ka kõige palavamal suvepäeval. Jahutuslahendusi on nii passiivseid kui ka aktiivseid, millest esimesed võiksid olla eelistatumad energiasäästu kontekstis.
Lisaks muutuvad mitmete hoonete kütte- ja jahutuse seadeväärtused, korrigeeritakse mitmeid seni tahaplaanile jäänud tegureid, nagu LED-valgustite laialdane kasutus, sooja vee ringlus- ja jaotuskadude arvestamine ja elektrilise põrandkütte mõju. Selliste aspektidega arvestamine annab täpsema arvutusliku energiatõhususarvu tulemuse ning muudab energiamärgise usaldusväärsemaks tööriistaks nii ostjale kui pankadele.
Päike tööle - uue kalkulaatori abil
Üks olulisi uuendusi puudutab lokaalset toodetud päikeseelektrit. Seni oli võimalik kasutada hoone omatarbe (ehk hoone toimimiseks ette nähtud elektrienergia osakaalu) arvutamisel üldistatud väärtusi, mis ei anna enam tänaste süsteemide võimalustest kuigi realistlikku pilti. Seega võetakse kasutusele tehnikaülikooli ekspertide poolt välja töötatud veebipõhine päikeseenergia omatarbe kalkulaator. See võimaldab arvutada tunnipõhiselt elektrienergia toodangut, salvestust, energiakasutust ja eksporditava elektrienergia kogust. Tulemuseks on täpsemad prognoosid ja läbimõeldumad lahendused lokaalse taastuvenergia rakendamisel.
Energiamärgise skaala saab värskenduse
Tuttav energiamärgise skaala A–H asendub Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppel uue skaalaga A–G. Erinevalt Eestist jagus mitmes riigis energiaklassi tähistavale tähele terve jada pluss- ja/või miinusmärke, mis takistas energiatõhususe võrreldavust hoonete vahel. Uue skaala kohaselt tähistatakse A-klassiga kõige parema (suurema) tõhususega hoonet ning G-klassiga halvima energiatõhususega hoonet. Koos skaalaga muutuvad ka sellele vastavad energiatõhususarvude piirväärtused.
Olgu öeldud, et hetkel kehtivaid energiamärgiseid ja nende kehtivust see ei mõjuta.
Liginullenergiahoone – uus norm ka väikeelamutele
2025. aasta 1. juunist loetakse lõppenuks 5-aastane üleminek väikeelamute madalaenergiahoone ehituselt liginullenergiahoonete ehitusele. Alates 1. juunist 2025 hakkavad liginullenergiahoone nõuded kehtima ka kuni 220 m² köetava pinnaga väikeelamutele. Ühtlustatud energiatõhususe nõuded tähendavad, et edaspidi on kõik uued kodud energiatõhusamad.
Uuenduste käigus värskendati ka väikeelamute energiatõhususarvu kalkulaatorit, mille leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Millal ja kellele uued nõuded kehtivad?
Uuendatud energiatõhususe nõuded rakenduvad hoonete suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitisteatis esitatakse alates 1. juunist 2025. Kui ehitusluba või -ehitisteatis dokument on esitatud enne seda kuupäeva, kehtivad varasemad nõuded.
Kliimaministeeriumi kodulehelt leiab kõik vajalikud abimaterjalid – uuendatud kliimaandmed, energiamärgise juhised ja päikeseenergia kalkulaatori. Nii projekteerijatele kui ka koduomanikele on need olulised tööriistad teadlike ja kestlike valikute tegemiseks.
Määrused, mis muudavad ehituse tulevikku
Muudatused kajastuvad kolme määruse uutes redaktsioonides:
- „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“,
- „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja
- „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.
Need on juhised, kuidas ehitada energiat säästvalt, tervislikult ja kliimamuutustega arvestades.
EL hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt vaatavad riigid oma energiatõhususe nõuded üle iga viie aasta tagant, et hoonete energiatõhusus liiguks ajaga kaasas.
