Andres Sutt: puhas õhk on Eesti visiitkaart

07.09.2026 | 08:23

Täna, 7. septembril tähistatakse ÜRO rahvusvahelist puhta õhu päeva. Sel aastal on tähelepanu keskmes puhta õhu, tervise, kliima ja majanduse seosed - kliima- ja õhupoliitika ühine rakendamine aitab vähendada tervisekahjusid, toetada majandust ning parandada elukeskkonda. Eesti õhukvaliteet on Euroopa võrdluses väga hea, kuid selle hoidmine nõuab järjepidevat tööd.
„Eesti saab oma puhta õhu üle uhke olla. See on meie visiitkaart ja oluline osa heast elukeskkonnast. Eesti õhk on Euroopa puhtaimate seas, kuid hea tulemus ei püsi iseenesest. Oleme Euroopa Liidu toel aidanud uuendada kodumajapidamiste küttesüsteeme ning uuendame ja täiendame üleriigilist õhukvaliteedi seirevõrku. Samuti oleme ajakohastanud õhukvaliteedi nõudeid. Kõik need tegevused aitavad vähendada õhusaastet ja selle mõju inimeste tervisele ning loodusele,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
 
Õhusaaste on üks suuremaid keskkonnast tulenevaid terviseriske maailmas. See mõjutab eelkõige hingamisteede ja südame-veresoonkonna tervist ning põhjustab igal aastal Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul 7 miljonit enneaegset surma. Maailmapanga hinnangul läheb õhusaaste maailmamajandusele maksma ligikaudu 5 protsenti maailma SKP-st, mis tähendab triljonite eurode suurust kahju igal aastal. See väljendub nii tervisekuludes, puudutud tööpäevades kui kahanenud saagikuses. Eestis on Tartu Ülikool 2022. aastal õhusaaste väliskuludeks hinnanud ligi 660 miljonit eurot.
 
Samas on Euroopa Keskkonnaameti sellesuvise raporti järgi Eesti Euroopa puhtama õhuga riikide seas ning Eesti linnade õhukvaliteet on Euroopa võrdluses järjepidevalt parimate hulgas, Tallinn seejuures kõige puhtama õhuga pealinn kogu Euroopas.
 
Eestis mõjutavad õhukvaliteeti peamiselt transport, kohtküte ja tööstus. Paljud õhusaaste ja kasvuhoonegaaside allikad on samad, mistõttu aitavad näiteks puhtam transport, tõhusam energiakasutus ja kaasaegsemad küttelahendused vähendada korraga nii õhusaastet kui ka kliimamõju.
 
Eesti õhukvaliteeti seiratakse üheksas seirejaamas, mis asuvad Tallinnas Õismäel, Koplis ning Kesklinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas, Lahemaal, Saarejärvel ja Vilsandil.  Lisaks saasteainetele seiratakse õietolmu, mis on üks levinumaid välisõhu allergeene.  
 
Õhukvaliteedi seire näitab, kui puhas on sisse hingatav õhk ja kuidas õhusaaste mõjutab inimeste tervist ning loodust, aidates seeläbi teha paremaid otsuseid inimeste tervise ja keskkonna kaitseks.  Eesti õhukvaliteedi andmed on kättesaadavad reaalajas veebilehel õhuseire.ee.

ANNIKA LEPP

Kommunikatsiooninõunik

open graph imagesearch block image