Eesti näeb heitkogustega kauplemise süsteemi olulise vahendina kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid rõhutab, et selle arendamisel tuleb arvestada ka Euroopa tööstuse konkurentsivõime, energiajulgeoleku, sotsiaalmajanduslike mõjude ja uute tehnoloogiate tegeliku kättesaadavusega.
„Heitkogustega kauplemise süsteem peab aitama heidet vähendada nii, et Euroopa tööstus jääks samal ajal konkurentsivõimeliseks. Ettevõtetele tuleb anda aega investeerida tehnoloogiatesse, mis päriselt töötavad ja heidet vähendavad. Liiga järsud muudatused kasvatavad kulusid, kuid ei pruugi tuua sama kiiresti kaasa tegelikku heite vähenemist. Eesti jaoks on oluline, et üleminek oleks jõukohane, investeeringuid soosiv ning arvestaks ka meie energiajulgeoleku ja varustuskindlusega,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.
Eesti toetab võimalikult stabiilset ja prognoositavat heitmeühiku hinda ning piisava kaitse säilimist süsinikulekke ohuga sektoritele. Heitkogustega kauplemise tulud võiksid jääda suuremas mahus liikmesriikidele ning Euroopa Liidu rahastusmeetmed olla kättesaadavad ka väiksematele riikidele ja ettevõtetele. Eesti rõhutab samuti põlevkivisektori järkjärgulisema ülemineku vajadust, arvestades Ida-Virumaa tööhõivet ning Eesti energiajulgeolekut ja varustuskindlust.
Keskkonnanõukogul kinnitatakse Euroopa Liidu ühised seisukohad 9.–20. novembril Türgis Antalyas toimuvaks ÜRO kliimakonverentsiks COP31.
Eesti toetab seisukohta, et kliimaeesmärkide saavutamine peab käima käsikäes energiajulgeoleku tugevdamisega. Selleks tuleb kiirendada puhta ja taastuvenergia kasutuselevõttu, parandada energiatõhusust ja võtta kasutusele väiksema heitega tehnoloogiaid.
„Kliimapoliitika ja energiajulgeolek ei ole vastandid. Mida rohkem suudame kasutada puhtaid kohalikke energiaallikaid ja vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, seda tugevam on ka meie energiajulgeolek,“ ütles Keldo.
Keskkonnanõukogu kinnitab ka Euroopa Liidu seisukohad 19.–30. oktoobril Armeenias Jerevanis toimuvaks ÜRO elurikkuse konventsiooni osaliste kohtumiseks COP17.
Eesti toetab ülemaailmse elurikkuse raamistiku kiiremat rakendamist, kuid rõhutab, et riikidel peab säilima võimalus valida oma looduslikele ja sotsiaalmajanduslikele tingimustele sobivad meetmed. Raha ja muud ressursid tuleks suunata eelkõige tegevustesse, millel on elurikkuse seisundile kõige suurem mõju.
Lisaks soovib Eesti vähendada koormust ettevõtetele, kes müüvad teistesse ELi riikidesse väga väikestes kogustes pakendatud kaupu. Eesti hinnangul tuleks nad vabastada pakendite laiendatud tootjavastutusega seotud registreerimisest, aruandlusest ja tasudest. Alternatiivina võib kaaluda tootjavastutuse kohustuste peatamist kuni 2035. aastani, mil peaks valmima ühine ELi süsteem, mis võimaldab kohustusi lihtsamini täita. Vastavad ettepanekud esitas taristuminister Kuldar Leis Euroopa Komisjonile ka septembris.
