„Elektrivõrku tuleb arendada nii, et tarbijad saaksid kindla elektrivarustuse võimalikult mõistliku hinnaga. Salvestamine ja tarbimise nutikas juhtimine aitavad olemasolevat võrku paremini kasutada ning võivad vähendada uue taristu ehitamise vajadust. Samal ajal peavad vajalikud võrgu-uuendused saama tehtud ja ühe tarbijarühma soodustused ei tohi põhjendamatult kasvatada teiste elektriarveid,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.
Euroopa Komisjoni ettepanek täpsustab võrgutasude kujundamise põhimõtteid ning soodustab salvestite, nutiarvestite ja digilahenduste kasutamist. Näiteks võib tarbimise nihutamine väiksema võrgukoormusega ajale aidata vähendada võrgu laiendamise vajadust ja sellega kaasnevaid kulusid.
Eesti toetab ühiseid Euroopa põhimõtteid, kuid võrgutasude täpsem kujundamine peab arvestama iga riigi olusid. Eestis peab Konkurentsiametile jääma võimalus valida meie võrgu ja tarbijate vajadustele sobivad lahendused.
Eesti hinnangul võivad väiksemad võrgutasud olla põhjendatud näiteks tarbijatele, kelle ühtlasem või paindlikum tarbimine vähendab võrgu kulusid. Soodustuse aluseks peab aga olema tegelik kasu elektrisüsteemile. Suurtarbijate tasude vähendamine ei tohi põhjendamatult suurendada kodutarbijate ega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kulusid.
Samuti toetab Eesti võimalust katta osa elektrivõrgu arendamise lisakuludest ajutiselt riigieelarvest. See peab jääma iga liikmesriigi vabatahtlikuks valikuks ega tähenda praegu otsust Eestis võrgukulusid riigieelarvest hüvitada.
Eestis on mitmed kavandatavad lahendused juba kasutusel: üle 99 protsendi tarbijatest on hõlmatud kaugloetavate nutiarvestitega ning võrgupakettides kasutatakse muu hulgas päeva- ja öötariife. Määruse muutmine ei too seetõttu automaatselt kaasa võrgutasude langus ega tõusu. Mõju tarbijate arvetele sõltub Euroopa Liidu läbirääkimiste tulemusest ja Eestis rakendatavatest lahendustest.
