Eestisse rajatakse 214 uut elektrisõidukite laadimispunkti

14.02.2025 | 12:57

Eesti elektrisõidukite laadimistaristu saab lähiaastatel olulist täiendust, kui Euroopa Liidu toel rajatakse riiki kokku 86 uut laadimisjaama ja 214 laadimispunkti.

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on elektrisõidukite aktiivsema kasutamise eelduseks ulatuslik laadimistaristu. „Elektrisõidukite tulevik sõltub sellest, kui mugavalt ja kiiresti saavad autojuhid oma sõidukeid laadida. Uute laadimisjaamade rajamine on oluline investeering, mis aitab kaasa Eesti transpordisektori keskkonnasõbralikumaks muutumisele ning annab inimestele ja ettevõtetele kindlustunde elektriautode kasutuselevõtuks,“ ütles minister. 

Täna on Eestis arvel pea 8600 elektrisõidukit, mille kasutada on ligi 975 avalikku laadimispunkti ehk üks avalik laadimispunkt iga 9 elektrisõiduki kohta. Toetust täiendava 214 laadimispunkti rajamiseks eraldati ettevõtetele Ignitis, Elektrum ja Eesti Energia, millest viimase laadimisvõrk kannab nime Enefit Volt. Lisaks Eestile panustavad ettevõtted laadimistaristu arendamisse ka Lätis ja Leedus. Kokku rajatakse nendesse piirkondadesse üle 800 uue elektrilaadimispunkti. 

Toetust eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) alternatiivkütuste taristust (AFIF). Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille eesmärk on edendada Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristut, sealhulgas elektriautode kiirlaadimiskohtade ja vesinikutaristu rajamist.

Kokku investeeritakse sellest taotlusvoorust 422 miljonit eurot, et rajada ligikaudu 4900 elektrisõidukite laadimisjaama ja muud alternatiivsete kütuste laadimistaristut üle Euroopa Liidu. Järgmine taotlusvoor on avatud kuni 11. juunini, rohkem infot leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt. Aastatel 2021-2024 toimunud kuue taotlusvooruga on meetmest toetatud rohkem kui 131 projekti ning eraldatud selleks enam kui 1,3 miljardit eurot.

Riigilt on võimalik taotleda toetust ka elektriveokite laadimisparkide rajamiseks. Riigi toetust saavad taotleda ettevõtjad, kes on saanud sama projekti jaoks varasemalt toetust CEFist. Täiendavat riigi kaasrahastust on võimalik kasutada näiteks elektrisalvestusseadmete soetamiseks ja paigaldamiseks, elektrivõrguühenduse loomiseks, taastuvenergia tootmisseadmete ostmiseks ja teisteks laadimistaristu rajamisega seotud kuludeks.

Peatselt saavad korteriühistud ja omavalitsused taotleda toetust ka kortermajade juurde elektrilaadijate paigaldamiseks. Riik eraldab selleks kokku miljon eurot. Toetusmeetmega tullakse välja tänavu esimesel poolaastal.

Lisaks on käimas taotlusvoor nullheitega sõidukite ostmiseks, mille kohta saab lisainfot Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt. 

MARTIN-ERICH TORJUS

Merenduse ja liikuvuse kommunikatsiooninõunik

open graph imagesearch block image