“Kui inimene soovib rajada kuuri või garaaži, ei tohiks ta takerduda keerulistesse aastatepikkustesse menetlustesse, vaid need plaanid peaks olema võimalik mõistliku ajaga ellu viia. Vähendasime ehitamisega seonduvaid nõudeid seal, kus need on ajale jalgu jäänud, kuid järeleandmisi ei saanud teha ohutuse ja kvaliteedi arvelt. Lihtsamad protsessid säästavad nii inimesi, ettevõtteid kui ka omavalitsusi,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Paljudel juhtudel ei pea enam läbima kuni kolm aastat kestvat detailplaneeringu koostamise protsessi, vaid piisab projekteerimistingimustest, mille menetlus võtab tavaliselt üks kuni kaks kuud. Kui inimene soovib oma krundile rajada väiksema abihoone, näiteks kuuri või garaaži, siis ei ole enam vaja detailplaneeringut koostada või muuta. Projekteerimistingimustega saab täpsustada ka ehitisealust pinda, korruste arvu või rajatise liiki (nt salvkaevu asendamisel puurkaevuga).
Ka kasutuslubade taotlemise kord muutub paindlikumaks. Mitut ehitist sisaldavate ehitusprojektide puhul pole tulevikus tarvis iga ehitise kohta eraldi kasutusloa taotlusi esitada. Lisaks asendatakse eramajade ja paariselamute kasutuslubade nõue lihtsamate kasutusteatistega, mille menetlus võtab keskmiselt aega kuni 10 päeva.
Lisaks vaadati üle ehituslubade ja –teatistega seonduv. Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale ehk ehituse viibimise korral ei pea omavalitsust ehitustegevusest mitu korda teavitama. Väiksemate mitteelamute rajamisel ei ole enam tarvis taotleda ehitusluba ega esitada teatist, kui hoone on alla 20 ruutmeetri suurune ja kuni 5 meetri kõrgune (näiteks müügikioskid). Samas tuleb korterelamute ümberehitamisel edaspidi taotleda ehitusluba, et tagada elanikele turvalisem elukeskkond.
Täpsustatakse ka ehitisregistris avalikustatavate isikuandmete reegleid. Inimese nime, isikukoodi, sünniaega ja kontaktandmeid võib avalikustada üksnes siis, kui see on vajalik ehitise nõuetele vastavuse tõendamiseks või ehitusmenetluse läbiviimiseks. Avalikult kättesaadavad ei tohi olla dokumendid, mis selleks vajalikud ei ole (näiteks liitumislepingud). Nii on paremini tasakaalus inimeste privaatsuse kaitse ning vajadus hoida ehitusmenetlused läbipaistvad ja võimalikult vähese bürokraatiaga.
Selgemaks muutub ka hoonete seadustamine. Selliste hoonete puhul, mis ehitati enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist ehk enne 1. juulit 2015. aastal, peab seadustamiseks olema tagatud hoone ohutus. Ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse õiguspärasteks. Lisaks kaob 500-eurone riigilõiv, mida seni tuli maksta, kui ehitisregistrisse kanti seni seadustamata ehitis.
Lisaks 1. augustil jõustuvatele muudatustele plaanib Kliimaministeerium lihtsustada ka ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, muudatused on plaanis teha aasta teises pooles.
Näiteid ehitusseadustiku muudatustest:
| OLUKORD | PRAEGU | EDASPIDI |
| Tekib vajadus muuta hoone kõrgust, korruste arvu, pindala, rajatise liiki (nt veevarustus) või rajada hoonele varjend, kuid see ei vasta kehtivale detailplaneeringule | Tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on ajamahukas protsess. | Muudatusi saab teha lihtsamalt projekteerimistingimuste täpsustamisega ning detailplaneeringut muutma ei pea, kui üldplaneering seda lubab. |
| Elamut teenindava abihoone (nt kuur, saun, garaaž, varjend) ehitamine | Abihoonetel on vaja teatud juhtudel detailplaneeringu muutmist. | Detailplaneeringut muuta pole vaja – piisab projekteerimistingimustega täpsustamisest. |
Kinnistule ehitatakse alla 20 m2 mitteelamu, nt müügikiosk
| Uue ehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis.
| Edaspidi teatise või loakohustus puudub. Ehitis peab siiski vastama muudele nõuetele, sh planeeringu tingimused.
|
| Puurkaevu või -augu rajamine | Asukoht tuleb kooskõlastada. Alla 10 m3 puurkaevude ning puuraukude ehitamisel tuleb esitada ehitusloa taotlus. | Eelnev asukoha kooskõlastamise kohustus kaob. Edaspidi tuleb esitada ehitusteatis koos projektiga. |
| Ehituse venimine | Ehitusteatis aegub 2 aasta jooksul, pikendada pole võimalik, tuleb uuesti teavitada. | Ehitusteatis kehtib 4 aastat ehk ehituse viibimise korral ei pea eelduslikult KOVi mitu korda teavitama. |
| Eramaja või paarismaja kasutuselevõtmine | Tuleb taotleda kasutusluba ja esitada ehitusprojekt ja ehitusdokumendid, tasuda tuleb ka riigilõiv. Menetlus kestab 30 päeva. | Piisab kasutusteatisest ja ehitusdokumentide esitamisest ning sellega ei kaasne riigilõiv. Üldjuhul kestab menetlus 10 päeva. |
| Hoone on ehitatud juba mõnda aega tagasi, kuid paberimajandus ei ole korda aetud (hoone on seadustamata) | Praegu on seadustamise nõuded enne ja peale 01.01.2003 erinevad. Lisaks tuleb õigusliku aluseta ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasuda 500-eurone riigilõiv. | Kui hoone on ehitatud enne 2015, piisab ehitise ohutuse tõendamisest. Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse õiguspäraseks. Varem nõutud riigilõiv kaob, tasuda tuleb vaid kasutusloa taotlusega kaasnev riigilõiv (kui kasutusluba on selle hoone puhul nõutud). |
| Ehitatakse ühele kinnistule mitu hoonet või raudteed | Iga ehitusloas käsitletud ehitise kohta tuleb esitada eraldi kasutusloa taotlus, kui see on nõutud (raudteedel nt mitusada) | Edaspidi piisab ühest kasutusloa taotlusest. |
