Heitkogustega kauplemise süsteem on end hästi tõestanud kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmena. Heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad ettevõtted on alates 2005. aastast Euroopas oma heidet vähendanud 41%. Süsteem laienes nüüd ka merendusele. Maapealsed tootmisüksused arvatakse aga süsteemist välja, kui nad kasutavad säästlikke kütuseid.
“Kliimamuutuste pidurdamiseks peavad kõik valdkonnad vaatama üle oma kasvuhoonegaaside jalajälje. Heitkogustega kauplemise süsteem annab heitele konkreetse hinna, mis suunab ettevõtjaid innovatsioonile ehk otsima nutikaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi heite vähendamiseks,” ütles keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt.
Heitkogustega kauplemise süsteem laienes reisi- ja kaubalaevadele, mille kogumahutavus on vähemalt 5000 GT. Eestis mõjutab rakendatav süsteem umbes kümmet ettevõtet. Heitkogustega kauplemise süsteem ei laiene meie parvlaevadele.
Riik toetab heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest laevade keskkonnasõbralikumaks ümber ehitamist 25 miljoniga. Lisaks taastatakse vastavalt koalitsioonileppele reisilaevanduse toetusmeede, tagamaks Eesti konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega ning kaitsmaks tuhandeid töökohti Eesti laevadel.
Merendussektorile endale on samuti keskkonnamõju vähendamine oluline – rahvusvaheline merendusorganisatsioon leppis hiljuti kokku ülemaailmses laevanduse heitkoguse vähendamises. Organisatsiooni eesmärk on laevanduse heide viia netonullini aastaks 2050.
Tallink on piletitele emissiooni lisatasu lisanud juba 2024. aasta algusest ja seega midagi nende laevadega sõitvate reisijate jaoks ei muutu. Soome sõidul lisandub inimese kohta olenevalt laevast 1,3-3 eurot, Rootsi sõidul 4 eurot.
Heitkogusega kauplemise süsteemi kaudu tuleb riiki olulist tulu. “Heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest on soetatud näiteks ronge ja busse, rahastatakse Rail Balticu arendamist ja Loodusmaja ehitust. See aitab Eesti majandust elavdada otsides samas konkurentsieelist just keskkonnahoidlikust innovatsioonist,” selgitas minister Sutt.
Direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle atmosfääriõhu kaitse seadusega, mille muudatused valitsus heaks kiitis. Järgmise sammuna liigub seadus riigikokku. 2025 aastal tuleb laevaomanikel maksta 40% eelmisel aastal tekitatud heite eest, 2026. aastal 70% 2025. aasta heite eest ja alates 2026. aastast tuleb kompenseerida kogu heide. Mida rohkem ettevõtted heidet vähendavad, seda vähem peavad nad ostma ühikuid, vähendades seega nii kulusid kui ka keskkonnamõju.
