„Põhitrassi ehitus on Eestis selgelt hoo sisse saanud – tööd käivad enam kui saja kilomeetri ulatuses ning ehituslepingutega on kaetud kogu põhitrass Ülemistelt Iklani,“ ütles Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu. „See näitab, et suudame suurt ja keerukat taristuprojekti ellu viia süsteemselt ja ajakavas püsides. Projekt on Eestis jõudsalt edasi liikunud ning rongiliikluse avamine 2030. aastal püsib graafikus.”
Ka Ülemiste reisiterminali ehitus edeneb. Terminali esimene etapp valmis tänavu kevadel ning juunis avati terminal osaliselt Elroni rongide teenindamiseks. Sel aastal algavad ka terminalihoone ehitustööd. Samuti valmis eelmisel aastal kokku 13 ökodukti, viadukti ja silda.
Oluline verstapost oli alliansslepingute sõlmimine, mille kogumaht ulatub 726 miljoni euroni. Need lepingud hõlmavad nii Ülemiste–Pärnu lõigu pealisehitust kui ka Tootsi–Pärnu-Läti riigipiir lõikude täielikku väljaehitamist. Koos strateegiliste materjalide hangetega võib kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni.
Ehitusprojekti hinnanguline maksumus on 3,07 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,5 miljardi eurot on rahastusega kaetud. 2025. aastal plaanitakse ehitustegevuseks investeerida ligi 290 miljonit eurot ning kokku on lepingutega kaetud umbes 1,1 miljardi euro ulatuses ehitustegevust. Seni rahastusega katmata osas on suur osa planeeritud saada järgmisest Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest.
Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni uus eelarvekava on Rail Balticu seisukohalt seda eeldust ka toetav: säilib peamine rahastamisviis – CEF ehk Connecting Europe Facility –, mille esmases ettepanekus plaanitakse kogu ELi transpordiinvesteeringute mahu kahekordistamist. Lisaks suureneb kavakohaselt sõjalise liikuvuse investeeringute eelarve veelgi rohkem ehk kümme korda. Seejuures tuleb arvestada, et lõplikud otsused langetatakse eelarveläbirääkimiste käigus.
Kohtumisel esitelutud aruandega on võimalik tutvuda siin.
