„Eesti meri ja rannik ei ole pelgalt ruum kaardil – see on meie majanduse, looduskeskkonna ja julgeoleku strateegiline telg. Sinimajanduse valdkonnas tegutseb Eestis täna üle 2000 ettevõtte ning tööd saab rohkem kui 22 000 inimest, mis mõjutab otseselt meie majanduse konkurentsivõimet,“ ütles Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu. „Valdkonna areng on aga kujunenud ajalooliselt nii, et seda ei tajuta ühtse tervikuna, kuigi tegevused ja vastutused on omavahel tihedalt seotud. Sinimajanduse valdkonna juhtimine on täna jagatud enam kui kümne ministeeriumi ja ligi kahekümne ametiasutuse vahel, mis aeglustab tihtipeale otsuste langetamist ja pidurdab arengut.“
Asekantsleri sõnul on eesmärk seda muuta – ühtne sinimajanduse valdkonna juhtimismudel aitab koondada vastutused, parandada koostööd ja kiirendada otsuste tegemist. „Muutus on hädavajalik nii majanduse kasvupotentsiaali kui ka riigi merenduspoliitika seisukohalt,“ märkis Kristjan Truu.
Sinimajanduse valdkond hõlmab kõiki tegevusi, mis toimuvad merel või rannikul või sõltuvad mereressursside kasutamisest, sh meretransport, kalandus, vesiviljelus, mereenergia, sadamategevus, mereturism, biotehnoloogia, laevandus ja laevaehitus ning rannikualade ettevõtlus.
Üks projekti eesmärke on ajakohastada Eesti sinimajanduse juhtimist, pidades muuhulgas silmas ka Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja muid rahvusvahelisi nõudeid.
Euroopa Komisjoni Reformide ja Investeeringute Töörühma (SG REFORM) projektijuhi Mauro Sibilia sõnul on selgem vastutuste jaotus ja ajakohane digitaristu hädavajalikud selleks, et Eesti saaks täita oma eesmärke merenduse ja merekeskkonna seire raamistikus. Tema hinnangul aitab koordineeritud lähenemine parandada poliitikakujundamist, lihtsustada ELi nõuete rakendamist ning toetada merendussektori konkurentsivõimet kogu regioonis.
Projekti käigus kaardistatakse põhjalikult sinimajanduse valdkonna õigusruum, institutsioonid, rollid ja digikeskkonnad. Selle põhjal tehakse ettepanekud juhtimismudeli ühtlustamiseks ning luuakse raamistik, mis aitab vältida valdkonnaülese töö dubleerimist ja parandada ametkondade koostööd.
Üheks projekti praktiliseks väljundiks on teekaardi koostamine, mis kirjeldab lähtekohti ja samme tulevase digilahenduse väljatöötamiseks. Digilahenduse laiem eesmärk on ühtlustada seni killustunud merenduse infosüsteemide koostoimet ning parandada riigi, ettevõtjate ja rahvusvaheliste partnerite juurdepääsu merendusalastele andmetele ja teenustele. Projekti raames valmib ka prototüüp, mis illustreerib, kuidas saab merendust puudutavaid andmeid integreerida ning ühel koondvaatel esitada.
„Projekti ettevalmistamisse ja analüüsi on kaasatud ministeeriumid, ametiasutused, teadusasutused ja erasektori partnerid,“ ütles projekti juht, Civitta Eesti partner Ander Ojandu. „Koondame erinevate institutsioonide teadmised ja kogemused ühtsesse analüüsiraamistikku, et anda riigile selge ülevaade hetkeolukorrast ning pakkuda välja toimivad lahendused.“
Projekti tulemusena valmiv Eesti sinimajanduse valdkonna juhtimismudel annab suuna valdkonna arendamisele ka pärast projekti lõppu. Mudeli rakendamine jätkub eraldi tegevustena, sealhulgas õigusmuudatuste väljatöötamise, digilahenduste arendamise ja ametkondade koolitusprogrammide kaudu.
Projekti elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Tehnilise Toe Instrumendi (TSI) vahenditest ning see kestab kuni 2027. aasta augustini.
„Eesti meri ja rannik ei ole pelgalt ruum kaardil – see on meie majanduse, looduskeskkonna ja julgeoleku strateegiline telg. Sinimajanduse valdkonnas tegutseb Eestis täna üle 2000 ettevõtte ning tööd saab rohkem kui 22 000 inimest, mis mõjutab otseselt meie majanduse konkurentsivõimet,“ ütles Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu. „Valdkonna areng on aga kujunenud ajalooliselt nii, et seda ei tajuta ühtse tervikuna, kuigi tegevused ja vastutused on omavahel tihedalt seotud. Sinimajanduse valdkonna juhtimine on täna jagatud enam kui kümne ministeeriumi ja ligi kahekümne ametiasutuse vahel, mis aeglustab tihtipeale otsuste langetamist ja pidurdab arengut.“
Asekantsleri sõnul on eesmärk seda muuta – ühtne sinimajanduse valdkonna juhtimismudel aitab koondada vastutused, parandada koostööd ja kiirendada otsuste tegemist. „Muutus on hädavajalik nii majanduse kasvupotentsiaali kui ka riigi merenduspoliitika seisukohalt,“ märkis Kristjan Truu.
Sinimajanduse valdkond hõlmab kõiki tegevusi, mis toimuvad merel või rannikul või sõltuvad mereressursside kasutamisest, sh meretransport, kalandus, vesiviljelus, mereenergia, sadamategevus, mereturism, biotehnoloogia, laevandus ja laevaehitus ning rannikualade ettevõtlus.
Üks projekti eesmärke on ajakohastada Eesti sinimajanduse juhtimist, pidades muuhulgas silmas ka Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja muid rahvusvahelisi nõudeid.
Euroopa Komisjoni Reformide ja Investeeringute Töörühma (SG REFORM) projektijuhi Mauro Sibilia sõnul on selgem vastutuste jaotus ja ajakohane digitaristu hädavajalikud selleks, et Eesti saaks täita oma eesmärke merenduse ja merekeskkonna seire raamistikus. Tema hinnangul aitab koordineeritud lähenemine parandada poliitikakujundamist, lihtsustada ELi nõuete rakendamist ning toetada merendussektori konkurentsivõimet kogu regioonis.
Projekti käigus kaardistatakse põhjalikult sinimajanduse valdkonna õigusruum, institutsioonid, rollid ja digikeskkonnad. Selle põhjal tehakse ettepanekud juhtimismudeli ühtlustamiseks ning luuakse raamistik, mis aitab vältida valdkonnaülese töö dubleerimist ja parandada ametkondade koostööd.
Üheks projekti praktiliseks väljundiks on teekaardi koostamine, mis kirjeldab lähtekohti ja samme tulevase digilahenduse väljatöötamiseks. Digilahenduse laiem eesmärk on ühtlustada seni killustunud merenduse infosüsteemide koostoimet ning parandada riigi, ettevõtjate ja rahvusvaheliste partnerite juurdepääsu merendusalastele andmetele ja teenustele. Projekti raames valmib ka prototüüp, mis illustreerib, kuidas saab merendust puudutavaid andmeid integreerida ning ühel koondvaatel esitada.
„Projekti ettevalmistamisse ja analüüsi on kaasatud ministeeriumid, ametiasutused, teadusasutused ja erasektori partnerid,“ ütles projekti juht, Civitta Eesti partner Ander Ojandu. „Koondame erinevate institutsioonide teadmised ja kogemused ühtsesse analüüsiraamistikku, et anda riigile selge ülevaade hetkeolukorrast ning pakkuda välja toimivad lahendused.“
Projekti tulemusena valmiv Eesti sinimajanduse valdkonna juhtimismudel annab suuna valdkonna arendamisele ka pärast projekti lõppu. Mudeli rakendamine jätkub eraldi tegevustena, sealhulgas õigusmuudatuste väljatöötamise, digilahenduste arendamise ja ametkondade koolitusprogrammide kaudu.
Projekti elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Tehnilise Toe Instrumendi (TSI) vahenditest ning see kestab kuni 2027. aasta augustini.
