Milleks seda kliimakonverentsi vaja on?
Kliimamuutused ei tunne riigipiire, seega peame nende pidurdumiseks globaalselt koostööd tegema.
Konverentsil on riigid üle maailma kohal ja ühiselt survestatakse neid, kel jääb ambitsioonikusest puudu. Samuti läheb üha valjemaks nende riikide hääl, kes juba praegu on kliimamuutusest tugevalt mõjutatud, näiteks paljud väikesaared ookeanides.
Kliimakõnelusi on küll kritiseeritud, samas on selge, et kõige tumedamaid kliimastsenaariume on kõnelused aidanud vältida. Poleks ju ilma selle konverentsita ka Pariisi lepet sündinud.
Tänavusel COPil tehakse esmakordselt vaheülevaade Pariisi kokkuleppest ehk leppe rakendamise edusammudest ja puudujääkidest ning lepitakse kokku järgmised sammud kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Eksperdid ennustavad, et tänavune COP toob kaasa senisest veelgi suurema surve rohetegevuste kiirendamiseks ja investeeringute targaks suunamiseks, seda just taastuvenergia suurendamiseks ja energiatõhususe tõstmiseks.
Kui palju inimesi selle üritusega seoses Eestist Dubaisse sõidab ja kes need on? Kuuldavasti on Eesti seekord kohal lausa oma paviljoniga.
Eesti delegatsiooni kuuluvad ka seekord kliimaläbirääkijad, kellel on oluline roll rahvusvahelistel läbirääkimistel meie seisukohti esindada ja kokkuleppeid saavutada. Samas on esmakordselt Eesti delegatsiooni kaasatud meie ettevõtted, ülikoolid ja teised partnerid, kes pakuvad lahendusi kliimamuutustega tegelemisel. Oleme sellises koosseisus läbirääkimistel esimest korda ning see on väga hea näide, kuidas koostöös era-, akadeemilise- ja avaliku sektori vahel oleme ühiselt kokku pannud programmi Eesti paviljonis, et meie rohe- ja digitehnoloogiat tutvustada ning selle valdkonna teadmisi kõige paremini edasi anda. Näiteks tutvustame lahendusi, kuidas jäätmeid ja puitu väärindada, taastuvenergia- ja digilahendusi ning võimalusi, et muuta linnasid kliimamuutustele vastupidavaks ja palju muud uuenduslikku. Sellised avaliku- ja erasektori ühised koostööprojektid aitavad meie ettevõtetel luua kontakte teistes riikides, mida iseseisvalt oleks keerulisem saavutada.
Läbirääkimiste alguses on kohal ka peaminister, hiljem samuti kliimaminister ja kantsler. Kahe nädala jooksul osaleb Kliimaministeeriumist erinevatel aegadel läbirääkimistel kokku 12 inimest.
Mis kasu on Eesti ettevõtetele paviljoniga kohalolekust oodata?
Ametlike läbirääkimiste kõrval seatakse COPil üles era-, avaliku- ja kolmanda sektori omavahelise koostöö edendamiseks paviljonide ala. Lisaks rohetehnoloogiatele ja teadmistele, mida meie ettevõtted ja delegaadid sealt saavad ja koju toovad, loob paviljon võimaluse kontaktivahetuseks ligi 100 000 delegaadiga ning ukse avamiseks välisturgudele. See on soodne koht poliitikute, ekspertide ja ettevõtete vahel dialoogi tekkeks ja koostööks. Üritus jaguneb temaatilisteks päevadeks, mil koos partneritega pakume Eesti paviljonis paneele, arutelusid ja eri formaadiga üritusi. Sellest, kas meie ettevõtted ka reaalsete lepinguteni jõuavad, et oma lahendusi maailmas müüa, kuuleme ilmselt tulevikus.
Kui palju Eesti osalus maksma läheb?
Paviljoni rahastus jaguneb ministeeriumite, ettevõtete ja Tallinna linna osaluse vahel: eelarve on 260 000 EUR, millest 120 000 EUR on ministeeriumite, 120 000 ettevõtete ja muu partnerite rahastus ning 20 000 euri Tallinna linna panus.
Eesti paviljoni vorm ja sisu sündis Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi ja MKMi koostöös suurtoetaja Ragn–Sellsi, toetajate Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Maaülikooli, Utilitase, Beasti, Timbeteri, 1MTNi, Rail Balticu Estonia, ZeroTerraini, KWOTA, R8 Techi, Auve Techi, partnerite Nortal, Fibenol, KappaZeta, võrgustike/MTÜde EstDev`i, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, Maailmakoristuspäeva, ITLga.
Eesti ettevõtete huvi COPil osaluseks järjepidevalt kasvab ning nende varasema positiivse kogemuse pinnalt sündiski ettepanek minna seekord välja oma paviljoniga. Kliimaministeeriumi tellimusel koordineerib Eesti paviljoni tööd Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Mida arvata sellest, et kliimakonverentsi korraldab naftariik?
Kliimaläbirääkimiste korraldamine roteerub 5 ÜRO regiooni vahel ja iga regioon saab ise otsustada, kus riigis see toimub. Selline roteerumine on hea, sest igal regioonil on oma eripärad, mis mõjutavad ka ühtsete kliimaeesmärkide saavutamist.
Kliimaeesmärgid eeldavad kokkuleppeid väga paljude osapoolte vahel, olgu selleks siis ülikoolid, rohetehnoloogiat tootvad ettevõtted, fossiilseid kütuseid tootvad või kasutavad ettevõtted. Seetõttu on pigem nähtud, et AÜE eesistujaks olemine on samm selles suunas, et fossiilkütuste ettevõtted oleksid valmis enda tegevustes samme tegema selleks, et keskkonda vähem saastada. Ja eesistujal on siin väga suur roll, et sellised kokkulepped sünniksid. Loodame, et ka sel aastal tehakse läbirääkimistes olulisi kokkuleppeid, sh mis puudutab naftariike, mis kliimamuutusi leevendavad.
Lisaks on COP korraldajale seatud kriteeriumid nii keskkonnahoiu kui turvalisuse osas ning neid kontrollib ÜRO kliimakonventsiooni sekretariaat.
Eelmise COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutustele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks. Kuivõrd on lootust, et jõutakse kokkuleppele ka selles osas, kuidas fond nüüd tööle panna?
Üheks fookusteemaks sellel COPil on tõesti kõige haavatavamate riikide kaotuse ja kahju rahastusinstrumendi kokkuleppimine. Fondi vajaduses jõuti üksmeelele küll juba eelmisel COPil Egiptuses, kuid sellel korral on kokkuleppimisel praktilised ja tehnilised nüansid fondi ülesseadmiseks - kes on juhtorgan, kes doonorid, kes kasusaajad ning milliseid tegevusi fondist rahastatakse.
Eesti ei ole kohustatud panustama, kuid võib seda teha solidaarsuspõhimõttest, et toetada kõige haavatavamaid arengumaid kaotuse ja kahjudega toimetulekul.
Kui suured riigid nagu nt Hiina ja India ei võta kliimaeesmärke tõsiselt, siis mida väikese Eesti panus juurde annab?
Ka Hiina ja India peavad heidet vähendama nagu kõik teised riigid, sellekohased plaanid on mõlemal riigil ka olemas ja need on leitavad ÜRO lehel. Kui vaadata kasvuhoonegaaside heidet inimese kohta, siis ka Eesti on esimese kümne riigi seas ja meie heited on võrreldavad suurte saastajatega. Seepärast peame ka meie ambitsioonikust tõstma ja heiteid vähendama.
Kas 1,5 kraadi saavutamine on veel võimalik?
IPCC kliimateadlaste paneel ütleb, et see on veel võimalik, kuid vaid juhul, kui riigid kiirelt ambitsiooni tõstavad ja heidet vähendavad. IPCC viimase aruande järgi ja rahvusvaheliste energiaagentuuride hinnangul (IEA, IRENA) peavad globaalsed emissioonid üleilmselt hakkama langema hiljemalt 2025. aastal ning heiteid tuleb vähendada 2030. aastaks 43% ja 2035. aastaks 60% (võrreldes 2019. aastaga), et hoida 1,5 kraadi eesmärki. Seepärast viime ka Eestis ellu rohereformi ja sama teevad teised riigid. EL-i vastus Pariisi kokkuleppele (temperatuuri piirides püsimine) on Euroopa roheline lepe, mida rakendame ka Eestis. Seega on oluline, et kõik riigid tõstaksid ambitsiooni ja teeksid investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse ja taastuvenergiasse.
