Keldo võttis nõukoja juhtimise üle oma eelkäijalt Andres Sutilt. „Töö käib edaspidi kahel rajal. Lähikuudel keskendume seadusemuudatustele, mis lahendavad praktilisi probleeme, täpsustavad ebaselgeid nõudeid ja vähendavad halduskoormust. Pikemas vaates soovime, et metsanduse pika- ja lühiajalised sihid saaksid kokku lepitud ning samuti see, kuidas kestliku metsanduse poole liikumist mõõta,“ ütles Keldo.
„Me ei hakka metsanduses kõik ühtemoodi arvama ja see ei olegi eesmärk. Peame aru saama, milles saame koos edasi minna, milles jääme eriarvamusele ja miks,“ ütles Keldo. „Otsuste eest vastutame mina ja valitsus, nõukoda aitab neid paremini ette valmistada. Jututuba ei vii kuhugi. Seepärast liigume edasi muudatustega, mille osas on piisav ühisosa ja jätame tuleviku aruteludeks need, mis täna tooksid kaasa vaid uue vastasseisu ja vajavad seetõttu sisukat ja pikemat arutelu.“
Nõukoja liikmed andsid eelnõude kohta enne kohtumist kirjaliku tagasiside. Selle põhjal jagati sätted kolmeks. Esimesed on need, mille osas on ühisosa suur ja millega saab edasi minna. Teised, suurte erimeelsustega sätted jäetakse praegusest paketist kõrvale. Kolmandad vajasid sisulist arutelu.
Tagasiside koond oli liikmete ees sellisel kujul esimest korda alles kohtumisel. Seetõttu saavad liikmed selle koos tagasiside põhjal täpsustatud eelnõudega veel üle vaadata. Lõplik nimekiri sätetest, millega edasi liigutakse, selgub pärast seda.
Kohtumisel arutati sisuliselt nelja sätet. Kohaliku omavalitsuse seatud raiepiirangute kohta tehti ettepanek liikuda edasi muudatusega, mille kohaselt peab omavalitsus omanikuga kokku leppima maa omandamises või saamata jääva tulu hüvitamises. See kehtib juhul, kui omavalitsus keelab väljaspool kaitstavat loodusobjekti küpses või valmivas metsas uuendusraie. Muudatuse põhimõte on, et piirangu seadja kannab ka selle kulu. Arutelus rõhutati samas, et kogukonnal peab jääma võimalus oma elukeskkonda kaitsta ja kõik piirangud ei saa automaatselt hüvitamisele kuuluda.
Metsateatise kümnepäevase ooteaja puhul tehti ettepanek kaotada see hooldus-, trassi- ja valikraie puhul. Algse ettepaneku järgi oleks see kehtinud ka kujundusraiele, kuid arutelu tulemusel jääks kujundusraiele ooteaeg alles. Ooteaeg kehtib edasi ka uuendusraiele, raadamisele ja sanitaarraiele, sest nende mõju looduskeskkonnale võib olla suurem.
Looduskaitseseaduse kahte arutatud muudatust ei ole praegusel kujul plaanis edasi viia:
- Vabatahtlik looduskaitseleping eramaal. Selle eeskujuks on vääriselupaikade lepingud. Vabatahtliku looduskaitse põhimõtted leidsid põhimõttelist toetust, aga liikmete ootused vastava lepingu kestusele, paindlikkusele ja rahastusele läksid lahku.
- Kaitstava metsamaa 99-aastane kasutusvaldus. Mitmed liikmed leidsid, et kaitsealuse maa omandamise kõrvale ei ole vaja uut mehhanismi, vaid pigem senise lahenduse paremat rahastust.
Kestliku metsanduse proportsioonide ja mõõdikute küsimustega hakkab tegelema metsanduse teadusnõukoda, mis koguneb esimest korda novembris ja kuhu kuuluvad nelja ülikooli teadlased. Ministeerium teeb ettepaneku, et teadusnõukoda hindaks kas ja millistel eeldustel saab kehtestada majandatava ja kaitstava metsamaa vahekorra ning kestliku metsanduse proportsioonide ja mõõdikute küsimustega. Teiseks, milliste näitajatega mõõta liikumist kestliku metsanduse poole. Kohtumine näitas, et kevadel pausile pandud 70/30 põhimõte on endiselt polariseeriv. Mitme liikme hinnangul on pikaajaline suund olulisem kui üks number.
Oktoobri teises pooles saavad liikmed kohtumise kokkuvõtte ja täpsustatud eelnõud. Nii saavad nad vajadusel oma kohapeal välja öeldud seisukohti või tähelepanekuid vajadusel täpsustada. Seejärel avaldab ministeerium kohtumise kokkuvõtte ja nimekirja sätetest, millega edasi liigutakse, eeldatavasti novembri esimesel nädalal. Metsandusnõukoda koguneb edaspidi iga poolteise kuni kahe kuu järel. Järgmine kohtumine toimub detsembris või jaanuaris.
