Lähiaastatel on plaanis suviseid hooldustöid optimeerida. Näiteks vähendatakse teepervede niitmissagedust, liiklusmärkide väljavahetamist, teekattemärgistuse uuendamise sagedust ning korrigeeritakse muude perioodiliste hooldustööde mahtu. Riigiteede aastaringsed hoolduskulud jäävad vahemikku 40–42 miljonit eurot aastas.
Teehoolde kogumahust moodustavad talihooldekulud ca 22–23 miljonit eurot aastas ning see ei vähene. „Oleme kokku leppinud, et talihoolduse rahastust ei vähendata ning liiklusohutus on jätkuvalt esmatähtis. Kuigi eelarve on pingeline, peame tagama, et riigiteed oleksid heas seisukorras ja ohutud. Samas, kärpeid peavad tegema kõik riigiasutused ja teeb seda ka Transpordiamet,” sõnas taristuminister Vladimir Svet.
Minister rõhutas, et Transpordiamet otsib pidevalt võimalusi teehoolduse efektiivsemaks korraldamiseks ja oma tegevuse tõhustamiseks. „Püüame tööd teha tõhusamalt, otsida nutikaid lahendusi nii materjalide kasutamisel kui ka protsesside optimeerimisel, ilma et see kahjustaks kvaliteeti ja ohutust, ning prioritiseerime liiklusohutuse tagamiseks tõeliselt vajalikke tegevusi,“ lisas Svet.
Järgneva nelja aasta jooksul on teedetaristu objektide rajamiseks võimalik kasutada keskmiselt 68 miljonit eurot aastas. Olulisemad teedeehituse projektid järgnevatel aastatel hõlmavad Tallinn-Pärnu maanteel Päädeva-Konuvere, Sauga-Pärnu, Libatse-Nurme 2+2 teelõikude ehitusi, aga ka Rail Balticu raudteetrassi ületavate viaduktide ning Kanama viadukti rajamist.
Teehoiukavaga kinnitatakse riigiteede teehoiu kavandamise põhimõtted ja teehoiutööde indikatiivsed rahastamismahud aastate lõikes kuni aastani 2028. Paralleelselt töötab Kliimaministeerium riigiteede pikaajalise rahastamise põhimõtete väljatöötamisega.
