Olulist rolli mängis Kliimaministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti ning Eesti Jahimeeste Seltsi koordineeritud koostöö. Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ütles, et tänavune tulemus näitab, kui palju annab ära teha osapoolte ühise ja süsteemse tööga. „Sigade Aafrika katku hoidmine farmidest eemal ei olnud lihtne ülesanne. Aga hoolimata ennustusest, et ka sel suvel jõuab katk farmidesse, õnnestus see koostöös riigi, jahimeeste ja seakasvatajatega ära hoida. PTA eestvedamisel tegutsesime ühise eesmärgi nimel ning suunasime jõu sinna, kus risk oli kõige suurem. See on hea näide, kuidas varasematest vigadest tuleb õppida, jõud ühendada ning ühiselt tegutsedes suudame tulemuse ära tuua,“ ütles Tooming.
Metssigade küttimistoetuse meetmes osales 238 jahipiirkonda ehk ligi 71% kõigist Eesti jahipiirkondadest. Toetusperioodil 29. maist 30. septembrini kütiti 3079 metssiga, neist 253 seafarmide ümbruses. Jahimeeste töö tasus ära ning aitas vähendada riski, et viirus jõuab lautadesse, nagu eelmine suvi juhtus.
Põllumajandus- ja Toiduameti juht Raimo Heinam sõnas: „On hea meel, et PTA-st alguse saanud algatusega olid partnerid valmis kaasa tulema. Omalt poolt panustasime seapidajate ja otsingukoerte koolitusse ning tõhustasime järelevalvet, kontrollides kõiki sigalaid ja neis bioturvalisuse nõuete täitmist. Samuti panustasime metssigade söödaplatsidele piirangute seadmisse ja nende sigalate vahetust lähedusest eemale viimisse. Lisaks tegime aktiivset teavitustööd, mis hõlmas ka lennu-, bussi- ja raudteejaamu ning matkaradu.“
„Sigade Aafrika katku tõrjumisel on jahimehed olnud eesliinil ning tänavused tulemused näitavad selgelt, et riigi ja jahimeeste koostöö toimib. Metssigade küttimine suvisel ajal, eriti kõrge taimestikuga põldudel, on väljakutse ja nõuab jahimeestelt märkimisväärset aja- ning tööpanust. Sellest hoolimata tulid jahimehed ülesandega hästi toime. Riigi toetus ja droonide kasutuselevõtt andsid võimaluse suunata küttimist just sinna, kus taudioht oli kõige suurem. See näitab, et jahimeestesse ja kaasaegsetesse töövahenditesse panustamine annab reaalseid tulemusi. Sigade Aafrika katk ei ole aga kuhugi kadunud ning saavutatu hoidmiseks on hädavajalik jätkata nii metssigade arvukuse ohjamist kui ka riigi ja jahimeeste tihedat koostööd. Ennetusse panustamine on alati mõistlikum kui hiljem taudipuhangu tagajärgedega tegelemine,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Küttimise kõrval oli taudiriski piirkondade jälgimisel oluline roll termovaatlusega droonidel. juulist kuni oktoobri keskpaigani tehti sadu seirelende üle Eesti. Kui vaatluste tulemusel tuvastati riskipiirkondades metssead, siis korraldati koostöös kohalike jahimeestega nende küttimine. Tulevikku vaatavalt panustati droonide tõhusaks kasutamiseks operaatorite väljaõppesse, mille tulemusel sai täiendõppe ligi 30 tulevast operaatorit.
Peame arvestama, et sigade Aafrika katku risk Eestis püsib ka tulevikus ning oluline on hoida metssigade arvukus mõistlikes piirides. Seetõttu on eesmärk teadlikult ja andmepõhiselt jälgida metssigade arvukuse muutust, ennetada viiruse levikut ning tõsta bioohutuse nõudeid farmides.