Programmi järgi ei tohi 2035. aastaks kolme aasta keskmisena hukkuda liikluses enam kui 22 inimest ega saada raskelt vigastada rohkem kui 272 inimest. Võrdluseks: eelmisel aastal kaotas liikluses elu 69 inimest ja vigastada sai 2156.
„Ükski pere ei peaks liikluses oma lähedast kaotama. Liiklussurmadeta Eesti poole liikumine nõuab süsteemset lähenemist ja kõigi panust. Riik saab ehitada turvalisi teid ja seada reeglid, aga ohutuks muutub liiklus alles siis, kui igaüks reeglitest ka kinni peab. Liikluses piirkiiruse jälgimine, telefoni mitte kasutamine ja teistega arvestamine on lihtsad sammud, mis päästavad elusid,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.
Eraldi sihiks seab programm laste ja jalakäijate turvalisuse. Eesmärk on, et aastaks 2035 ei hukkuks liikluses ükski alla 16-aastane laps ning asulates ei hukkuks ükski jalakäija.
„Lapsed ja jalakäijad on liikluses kõige haavatavamad ning nende kaitse peab olema esikohal. Kui laps jookseb pallile järele, ei tohi selle hinnaks olla inimelu. Seepärast tuleb kooliteed ja linnaruumid kavandada nii, et väike eksimus ei lõppeks traagiliselt – see tähendab turvalisemat liiklusruumi lasteasutuste ümbruses ning järjepidevat liikluskasvatust kodus ja koolis,“ ütles minister.
Programmi üks põhifookuseid on ohutu sõidukiirus. Kõige ohtlikumatel kõrvalteedel alandatakse piirkiirust, põhimaanteedel jäävad piirangud üldjuhul samaks. Transpordiamet kaardistab samm-sammult lõigud, kus risk on kõige suurem – näiteks koolide läheduses või kitsastel ja käänulistel lõikudel.
Samuti suunab riik järgneval kolmel aastal ligikaudu 210 miljonit eurot Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maanteede neljarealiseks ehitamiseks, mis tõstab oluliselt liiklusohutuse taset. Lisaks panustatakse liiklusohtlike kohtade ümberkujundamisse, teekattemärgistuse parandamisse, ennetusprogrammidesse ja teavitustöösse.
Oluline osa programmist on ka süstemaatiliste rikkujate vastutusele võtmine. „Süstemaatilised rikkujad on liikluses suurim oht ja nendega tuleb tegeleda personaalsemalt. Analüüsime, kuidas praegust süsteemi täiendada nii, et järjepidevad rikkujad oma käitumist päriselt muudaksid. Eesmärk on, et ükski rikkuja ei jääks süsteemist välja ega pääseks vastutusest,“ lisas Leis.
Lisaks käsitletakse kasvava probleemina juhtide tähelepanu hajumist. Sõnumite saatmine, ekraanide kasutamine ja muud kõrvalised tegevused tekitavad kriitilisi riske, mistõttu näeb programm ette nii teadlikkuse tõstmist kui ka suuremat järelevalvet. Eesmärk on vältida väikestena näivate rikkumiste traagilisi tagajärgi.
Kooskõlastusringile saadetud liiklusohutusprogrammi eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Liiklusohutusprogramm 2026-2035 on jätk eelnevale kahele liiklusohutusprogrammile, mis käsitlesid aastaid 2003-2015 ja 2016-2025.
