Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo sõnul on muudatuse eesmärk vähendada tarbetut bürokraatiat seal, kus keskkonnarisk on madal. „Kui katlamaja mõju keskkonnale on väike, ei ole vaja ettevõttelt nõuda mahukat keskkonnaloa menetlust. Registreeringuga jäävad alles vajalikud keskkonnanõuded ja järelevalve, kuid asjaajamine muutub lihtsamaks. Nii aitab muudatus hoida Eestis puhast välisõhku, sest saame suunata rohkem järelevalvet suurema keskkonnariskiga käitistele,“ ütles Keldo.
Määrus puudutab 1–5 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega katlamaju. Praegu on ligikaudu 246 sellisel käitisel õhusaasteluba, mille Keskkonnaamet viib üle registreeringule. Ettevõtete jaoks tähendab see vähem dokumente ja lihtsamat menetlust.
Muudatus vähendab ka avaliku sektori töökoormust. Edaspidi ei pea kohalikud omavalitsused panustama väikese keskkonnamõjuga käitiste menetlusse. Lihtmenetlus võimaldab Keskkonnaametil suunata rohkem ressursse suurema keskkonnamõjuga käitiste menetlustele ja järelevalvesse.
Registreeringu puhul täpsustatakse taotluses, registreeringus ja aruandluses esitatavaid andmeid. Registreeringu omajatel tuleb edaspidi esitada saastamisega seotud aastaaruanne igal aastal senise kolme aasta tagant esitamise asemel. Regulaarsemad andmed parandavad keskkonnainfo kättesaadavust ning lihtsustavad riikliku heiteinventuuri koostamist.
Samuti pikendatakse kuni 1. jaanuarini 2028 perioodi, mille jooksul tuleb teha nõutavad mõõtmised. See aitab tagada käitiste võrdsema kohtlemise üleminekuajal.
Määrus jõustub 1. juulil 2027.
