2013. aasta seisuga oli 62% Eesti pinnaveekogumitest heas või väga heas seisundis. Ülejäänud 38% veekogumil on keskkonnaeesmärgid seega veel saavutamata ning tuleb teha jõupingutusi nende seisundi parandamiseks.
Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda. See halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.
Veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel.
Kavades loetletud tegevuste maksumus on 363 miljonit eurot, hõlmates kõiki veega seotud eri valdkondi, sh põllumajandust, regionaalarengut, energeetikat jms. Maksumus jaguneb järgmiselt: 158 miljonit reoveekäitlusesse, 98 miljonit jääkreostusega tegelemiseks, 73 miljonit põllumajandusse ja 28 miljonit vooluveekogudega seotud tegevusteks ja 6 miljonit muudeks veega seotud tegevusteks. Meetmeid finantseeritakse nii riigieelarvest, kohalike omavalitsuste, Euroopa Liidu kui ka erasektori vahenditest.
Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2015-2021)
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016.
|
2012 I poolaasta |
6. jaanuaril 2012. aastal algatas keskkonnaminister 2015-2021 kehtestatavate veemajanduskavade koostamise. Selleks ajakohastatakse 2010. aastal valminud ning kinnitatud Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad.
Veemajanduskavaga koos koostatakse kava meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. |
| 2012 II poolaasta | 1. maist kuni 31. oktoobrini 2012. aastal toimus veemajanduskavade koostamise ajagraafiku ja tööplaani avalik väljapanek maakonnakeskustes. Avaliku väljapaneku ajal oli kõikidel isikutel õigus esitada ajagraafiku ja tööplaani kohta ettepanekuid ning vastuväiteid. Keskkonnaministeerium korraldas ajagraafiku ja tööplaani tutvustamiseks avalikke arutelusid. |
| 2013 aasta | Veemajanduskavade ettevalmistamiseks korraldas Keskkonnaministeerium vesikonna tunnuste analüüsi, ülevaate vesikonda mõjutavast koormusest, mida inimtegevus avaldab pinna- ja põhjaveele, ning veekasutuse majandusanalüüsi koostamise. Lisaks uuriti ka probleeme, mis võivad seada ohtu veekogude keskkonnaeesmärgi saavutamise 2021. aastal.
Veekasutuse majandusanalüüsi käigus analüüsitakse veeteenuste ja oluliste veekasutusviisidega seotud keskkonna ja ressursikulusid, et hinnata reostaja maksab põhimõtte ja veeteenuste kulude katmise põhimõtte rakendamist. |
| 2014 - 2015 II poolaasta |
Veemajanduskava eelnõu koostamisega alustati 2014. aastal, kui Keskkonnaministeerium kuulutas välja riigihanke. Pakkumusi sai esitada veebruarini 2014. |
| 2015 II poolaasta | Lõpliku veemajanduskava koostamine algas pärast 2015. aastal toimunud veemajanduskavade eelnõu avalikku väljapanekut. Veemajanduskava, meetmeprogrammi ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava eelnõu avalik väljapanek toimus 1. maist kuni 31. oktoobrini 2015. aastal. |
Viimati uuendatud 20.03.2024
