Keskkonnateadlikkuse alased uuringud

Õpilaste keskkonnateadlikkuse uuring 2023

Keskkonnateadlikkuse indeksi metoodika 

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu eesmärk oli saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest.

Raport on koostatud 2020. aasta augustis läbi viidud elanikkonnaküsitluse tulemuste põhjal. Ajaliste võrdluste tegemiseks on kasutatud ka varasemate samalaadsete elanikkonnaküsitluste tulemusi (aastatel 2010, 2012, 2014, 2016 ja 2018). Raport valmis Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Turu-uuringute AS-i koostöös.

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse värke uuring näitas, et keskkonnaprobleemid lähevad meie inimestele väga korda. Keskkonnateadlikuks peab end 80% inimestest. Keskkonda puudutava teabe vastu tunneb huvi 95% inimestest, mõne keskkonnaprobleemi pärast on muret tundud 83%. Teadmised ökosüsteemide ja sotsiaalsete süsteemide suhete toimimise kohta on Eesti ühiskonnas valdavalt head ning elanike hoiakud loodushoidlikud. Siiski näitas uuring kohatisi vajakajäämisi keskkonnaalases süsteemses mõtlemises ning keskkonnahoidlikku käitumist ei tunta tihti ära.

Küsitluse tulemusena selgus:

• Hinnangud praegusele keskkonnaolukorrale, peamised probleemkohad elanike silmis.
• Keskkonna-alane informeeritus, infoallikad.
• Arusaamad inimese ja keskkonna vastastikusest mõjust.
• Elanike keskkonnateadlikkus ning enesehinnanguline keskkonnasõbralik käitumine.
• Tajutud osalus keskkonnaotsuste tegemisel.
• Keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsus ja Keskkonnaministeeriumi kuvand.
• Metsandusalased hoiakud ja teadmised;
• Teadlikkus kliimamuutustest.

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2018

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu eesmärk oli saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest.

Käesolev raport on koostatud 7. kuni 27. augustini 2018. aastal läbi viidud
elanikkonnaküsitluse tulemuste põhjal. Ajaliste võrdluste tegemiseks on kasutatud ka
varasemate samalaadsete elanikkonnaküsitluste tulemusi (aastatel 2010, 2012, 2014 ja
2016). Küsitlusankeet valmis Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Ülikooli Ökolooga
keskuse ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Küsitlustöö viis läbi Turu-uuringute AS ning
analüüsiraport valmis Turu-uuringute AS-i analüütikute ja Tallinna Ülikooli Ökoloogia
keskuse teadurite koostöös.

Küsitluse tulemusena selgus:

• Hinnangud praegusele keskkonnaolukorrale, peamised probleemkohad;
• Keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsus ja Keskkonnaministeeriumi kuvand;
• Arusaamad keskkonnakaitsest;
• Elanike keskkonnateadlikkus ning keskkonnasõbralik käitumine;
• Keskkonna-alane informeeritus, infoallikad;
• Osalus keskkonna-alaste otsuste tegemisel;
• Suhtumine Eesti metsade kaitsesse ja majandamisse.

Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamisest mitteformaalses keskkonnahariduses

Käesoleva uuringu eesmärk on saada ülevaade mitteformaalse loodus- ja keskkonnahariduse sisust põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele suunatud aktiivõppeprogrammides; saada ülevaade 2013-2015 programmi “Keskkonnahariduse arendamine” raames korraldatud mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistidele mõeldud täienduskoolitusel omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisest praktikas; saada sisend keskkonnahariduskeskustes töötavate mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide täienduskoolituste kavandamiseks ning saada sisend portaali www.keskkonnaharidus.ee võimalikeks arendustöödeks. Uuringu tegemist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loodus- ja keskkonnahariduskeskustele nõuete seadmine

Uuringu eesmärk oli kaardistada rahvusvaheline kogemus keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemide rakendamisel viie näiteriigi näitel ning pakkuda välja kolm Eesti konteksti sobivat kvaliteedisüsteemi alternatiivi.

Teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses

Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine alus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühise tegevuskava koostamiseks keskkonnahariduse /säästva arengu hariduse edendamiseks. Uuring annab ülevaate riiklike õppekavade ühe konkreetse läbiva teema rakendumisest. Lisaks antakse uuringuga üldisem ülevaade läbivate teemade õpetamisest üldhariduses.

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2016

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. Suurem osa küsimusi on samas sõnastuses, kui varasemates uuringutes, väiksem osa on ümber sõnastatatud ning iga uuringuga on teemaplokke ja küsimusi lisandunud. 2016. aasta uuringu andmed ei ole seega üks-ühele varasemaga võrreldavad, kuid valdavalt on tendentsid Eesti elanike teadlikkuses, hoiakutes ja käitumises ajas jälgitavad.

Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2014

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. Mõned küsimused uuringuankeedis kordasid 2012. aastal läbiviidud uuringu omi, suurem osa on uued või varasemast erineva sõnastusega.

Eesti elanikkonna keskkonnaõiguse alase teadlikkuse uuring 2013

Uuringukeskus Klaster viis perioodil aprill-august 2013 läbi Eesti elanikkonna keskkonnaõigusealase teadlikkuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada:
Eesti elanike üldine teadlikkus keskkonnaküsimuste õiguslikust regulatsioonist;
Eesti elanike teadlikkus enda subjektiivsetest õigustest (õigus saada keskkonnateavet, õigus osaleda otsuse tegemisel jne);
Eesti elanike kokkupuude keskkonnaõiguse rakendamisega;
keskkonnaõigusega kokku puutunud elanike kogemused vastavate teadmiste hankimisel ning praktikas kasutamisel.
Uuringu tellija oli SA Keskkonnaõiguse Keskus.

Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju 2012

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milliseid looduskaitsealaseid teadmisi omandavad looduskaitse vallas tegutsevad vabatahtlikud läbi vabatahtliku töö ning kuidas nad saadud teadmisi   ja kogemusi hindavad. Samuti sooviti saada ülevaade nende võimalustest ja valmidusest teha tasustamata tööd ja  selgitada välja vabatahtliku töö tegemist takistavad tegurid.

Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2012

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus. Mõned küsimused uuringuankeedis kordasid 2010. aastal läbiviidud uuringu omi, suurem osa on uued või varasemast erineva sõnastusega.

Keskkonnahariduse uuringute lõpparuanded 2012

Aruanne 1. Mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide taienduskoolituse vajadus ning õppevahenditega varustatus

Aruanne 2. Keskkonna- ja säästva arengu temaatika õppeprotsessi lõimimist toetavad õppemetoodilised materjalid ja näitlikud õppevahendid ning nende kasutamine

Aruanne 3. Keskkonnahariduse koostöövõrgustik

Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2010

Turu-uuringute AS viis 2010. a aprillist maini läbi telefoniküsitluse 15-74-aastaste Eesti elanike hulgas.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada:
Milline on Eesti elanike üldine teadlikkus keskkonnaga seotud probleemidest.
Millistest kanalitest ja millist tüüpi keskkonna-alast informatsiooni Eesti
elanikud kasutavad, millest puudust tunnevad.
Milline on hinnang enda ja teiste Eesti elanike keskkonnateadlikkusele.
Mil määral käitutakse igapäevaelus keskkonnateadlikult.
Milline on suhtumine keskkonnavaldkonna riiklikku reguleerimisse.

Uuringutulemusi võrreldi 2008. a samalaadse uuringu tulemustega.

Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2008

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus.

Inimene ja keskkond 2007

2007. aasta lõpus toimus Säästva Eesti Instituudi (SEI Tallinna) tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel arvamusküsitlus “Inimene ja keskkond 2007” Turu-uuringute AS küsitles 1003 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat.
SEI Tallinn on varem taolise küsitluse korraldanud 1994. a. Seekordse küsitluse eesmärk oli analüüsida muutusi inimeste suhtumises keskkonnaküsimustesse.

Keskkonnaerialade lõpetajate vajadus tööturul 2007

Uuringu eesmärk oli anda hinnang kõrgkoolide (kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid) keskkonnaeriala lõpetanute ettevalmistusele ja välja selgitada keskkonnaspetsialistide ametikohtade olemasolu era-ja avaliku sektori asutustes ning nimetatud ametikohtade vajaduse prognoos tulevikus. Küsitleti Eesti tänaseid tööandjaid.