Tähelepanu! Kalanduse valdkond on liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi. Küsimustega palun pöörduda kalanduspoliitika osakonda.
Kuus aastat tagasi tehtud inventuuri järgi oli nn lõheliste jõgedel 109 paisu, neist 46 olid kaladele ületamatud ja 28 kaladele raskesti ületatavad. Kalade rändevõimaluste parandamiseks on Keskkonnaministeerium töötanud välja rahastamise meetmed – paisuomanikud saavad kalade läbipääsu tagamiseks küsida toetust.
Vooluveekogude tervendamist nn lõheliste jõgedel rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja toetuse taotlemine toimub Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) kaudu. Pinnaveekogude tervendamise töödeks jõgedel, mis nn lõhejõgede nimistusse ei kuulu, saab toetust taotleda SA KIK-i Keskkonnaprogrammist.
Hetke seisuga on Eestis tehtud 108 investeeringut kalade rände tagamiseks. Nendest 20 on olnud paisutuse likvideerimised - pais on demonteeritud ning kujundatud kärestikuline jõelõik. 66 objektil on rajatud looduslähedane kalapääs, mis on võimaldanud paisutust säilitada. Ka nende lahenduste seas on tehiskärestikke, kuid need on sellised, kus rajatud tehiskärestik ise on paisutuse tekitaja - veetasemete vahe säilib esialgsel või osaliselt vähendatud kujul. 9 lahendust on olnud tehislike kalapääsudena.
Rajatud kalapääsude toimimise efektiivsust on hinnatud 2014. a. Keskkonnaagentuuri poolt tellitud töös:
Tehtud uuringu põhijäreldusena tuleks Eestis kalade rändevõimaluste tagamiseks eelistada paisutuse likvideerimist ja looduslähedasi kalapääse tehiskalapääsudele. Looduslähedased kalapääsud sobivad paljudele erinevatele kalaliikidele ja kujunevad ka ise väärtuslikuks elukeskkonnaks.
Paisu negatiivset mõju saab vähendada kalapääsu rajamisega.
Struktuuritoetused perioodil 2014-2020
Meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Vooluveekogude tervendamine” raames kasutatakse Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.
Avatud taotlusvoorud
Taotlusvoorudest toetatakse kalapääsude rajamist, rekonstrueerimist ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamist jõgedelt. Toetatakse projekte jõgedel ja jõelõikudel, mis on nimetatud keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" .
Hinnangud tõkestusrajatistele kalade rändeks läbipääsu tagamise vajalikkuse kohta on antud tööga "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" .
Tänaseks on läbi viidud kolm taotlusvooru.
I taotlusvooru taotluste esitamist tähtaeg oli 18.01.2016. Esitati 7 taotlust ning toetust küsiti kokku 1,7 mln eurot. Rahastati ja viidi ellu 2 taotlust: „Suntri paisu kalapääs“ (lõpetatud) ja „Kalade rändetee avamine Venevere paisul“.
II taotlusvoor kuulutati välja 13.07.2016, tähtajaga 10.10.2016. Esitati 4 taotlust, toetust küsiti kokku 800 000 eurot. Rahastati ja viidi 2 taotlust: „Oona vesiveski pais“ (lõpetatud 2017, rajati looduslähedane tehiskärestik) ja „Loopre paisu kalapääs“.
III taotlusvoor kuulutati välja 15. novembril 2017 taotluste esitamise tähtajaga 20.03.2018. Tähtajaks esitati 6 taotlust, toetust küsiti kokku 2 052 484 eurot. Rahastati „Tille veskipaisu kalapääs“ MTÜ Tilleorg. Korrastatud on Tille veskipaisu kalapääs.
Toetused riigi tegevuseks
RMK vooluveekogude tervendamise TORT (käimasolev)
Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja ettevõtted. Vooluveekogud, millel on võimalik olukorda parandada, valitakse projektis välja jooksvalt. Projekti kestab 2023 aasta lõpuni.
Lisainfo saab RMK lehelt.
Meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Kaitstavate elupaikade taastamine” raames kasutatakse Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.
KAURi Pärnu jõestiku elupaikade taastamine (lõppenud)
Sindi, Vihtra, Jändja, Kullimaa, Nurme, Rõusa ja Helmeti paisud on avati kalade rändeks. Loodusdirektiivi suurselgrootute- ja kalaliikide levikuinfo täiendamiseks Pärnu jõestikus ning täiendava teabe kogumiseks LD elupaigatüübi 3260 “jõed ja ojad” seisundi määramiseks viidi läbi suurselgrootute, kalastiku ja veetaimestiku sõeluuringud ning määrati VRD kohased bioloogilisi elemente toetavad vee füüsikalis-keemilised (FÜKE) kvaliteedielemendid. Lisaks teostati inventuurid: hink, võldas, vingerjas; sõõrsuud; suurselgrootud; jõevähk; lõhe, meriforell; tõkestusrajatised.
Lisainfot saab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Struktuuritoetused perioodil 2007-2013
Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" raames kasutati Ühtekuuluvusfondi vahendeid, et parandada ja säilitada vooluveekogude seisundit.
Meetme eesmärk oli veekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015. Planeeritavad tegevused pidid aitama kaasa veekogu hea seisundi ja potentsiaali säilitamisele või saavutamisele.
Vahendite kasutamine meetme raames toimus:
- avatud taotlusvoorude kaudu;
- kinnitatud investeeringute kava alusel;
- kinnitatud programmi "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" alusel.
Projektide rahastamise toetuseks oli perioodil 2007-2013 kavandatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist üle 20 miljoni euro, millest avatud taotlusvooru raames planeeriti toetusi jagada vähemalt 15 miljoni euro ulatuses.
Taotlusvoorude läbiviimist ning projektide elluviimist koordineeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK). Taotlusvoorudest rahastati kokku 57 taotlust kogusummas ligikaudu 14 miljonit eurot.
Rahastatud projektide tulemusena paranesid siirdekalade rändetingimused Põltsamaa, Vaidva, Vääna, Leevi, Väike-Emajõe, Pärlijõe, Ahja, Loobu, Sõmeru, Kääpa jms jõgedel, mis on määratud looduskaitseseaduse §51 lõike 2 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistus kinnitatud jõgede või jõelõikude nimekirja. Rahastatud projektid lõppesid hiljemalt 2015. aasta lõpuks.
Täpsemat informatsiooni rahastatud projektide kohta saab SA KIK kodulehelt.
“Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013
2009. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013, milles esitatud vooluveekogude projekti raames parandatakse või avatakse kaladele läbipääs 10 Eesti jõel. Investeeringute kavasse lisatud esimene projekt sisaldab kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti.
Projekti 1 raames parandati kalade rändevõimalusi järgmistel jõgedel:
- Kasari jõgi (Laastre pais);
- Loobu jõgi (Loobu pais);
- Pirita jõgi (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud);
- Pärnu jõgi (Kurgja ja Türi-Särevere paisud);
- Mustoja jõgi (Vihula alumine pais);
- Kunda jõgi (AS Estonian Cell pais);
- Õhne jõgi (Leebiku ja Tõrva paisud);
- Piusa jõgi (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud);
- Emajõe vanajõed;
- Esna jõgi.
SA KIK rahastusotsusega sai toetuse Keskkonnaagentuur. Projekti ehitustööd algasid 2010. aasta IV kvartalis ning tööd lõpetati 2013. aastal. Alates 2013. aasta keskpaigast algas kahe aastane puudustest teatamise ajavahemik, mille jooksul projekti raames tehtud tööde osas ilmnenud ehitusvead tuli parandada töövõtjal.
18.07.2013 kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013 muudatuse, mille raames lisati investeeringute kavasse täiendav projekt: "Vooluveekogude seisundi parandamine: Põltsamaa jõgi, Vasalemma jõgi, Valgejõgi, Nõmme jõgi" (projekt 2). Projekti raames rajati kalade läbipääs 5 paisule, mis asuvad looduskaitseliselt olulisel jõel. Projekti raames planeeritud projekteerimis-ja ehitustöödega alustati 2014. aasta suvel ning projekt lõppes 2015. aasta lõpuks.
Investeeringute kavaga kinnitatud projekti 1 elluviimisel võeti aluseks Ühtekuuluvusfondi Tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012
"Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine" raames valminud keskkonnamõju hindamise aruanded (KMH) ja eelprojektid:
Eelprojektid (suuremahulised zip failid):
Täiendavat informatsiooni vooluveekogude projektide (1 ja 2) elluviimise kohta saab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Viimati uuendatud 26.03.2024
